Ettevõtjad kinnitasid, et nad lähtuvad uue töötaja otsimisel tema oskustest, teadmistest ja kogemustest. Kui vähenenud töövõimega inimesel on vajalikud oskused, siis ollakse valmis teda palkama. Samas rõhutasid ettevõtjad, et konkreetse töö pakkumisel erivajadusega inimesele sõltub palju sellest, millise erivajadusega on tegemist.
Küsitlusele vastanute hulgas oli ka ettevõtjaid, kes ei ole valmis erivajadusega inimesi tööle võtma, teatas kaubandus-tööstuskoda pressiteate vahendusel. Ühe olulise põhjusena mainiti, et seda ei võimalda ettevõtte töökeskkond ja sellega kaasnevad riskid. Samuti tõid ettevõtjad põhjuseks selle, et nad ei tea, millega peab arvestama erivajadusega inimese tööle võtmisel. Mitu ettevõtet viitas ka madalamale tööviljakusele.
Kaubandus-tööstuskoda soovis küsitlusega teada saada, miks ettevõtted on erivajadusega inimesi tööle võtnud. Ühe põhjusena mainiti tööjõupuudust, aga paljud ettevõtjad tõstsid esile erivajadusega inimeste kohusetundlikkust ja korrektsust. Hulgaliselt toodi välja ka juhtumeid, kus inimese töövõime vähenes töötamise ajal, kuid sellest hoolimata töösuhet temaga jätkati.
Riik pakub ettevõtjatele mitmeid toetusi erivajadusega inimese tööle võtmiseks, kuid ettevõtjate teadlikkus võimalikest toetustest on suhteliselt väike. Kaks kolmandikku vastanutest tõdes, et nad ei ole toetusmeetmetest midagi kuulnud. Vaid veidi üle kümnendiku vastanutest oli töötukassa toetustega kursis.
Mitmed ettevõtjad tunnistasid, et nad vajaksid suuremat toetust eelkõige töötukassalt ja kohalikult omavalitsuselt. Pooldati veel mõtet, et töötukassa esindajad võiksid ettevõtetes tutvustada erivajadusega inimeste töölevõtmisega kaasnevaid toetusi. Ettevõtjad loodavad jätkuvalt ka erivajadusega töötaja lähedaste ning tugiisiku abile.
