59 protsendi tööandjate hinnangul on vajalikke töötajaid tööturult puudu ning kõigest 4 protsenti tööandjatest prognoosib värbamise lihtsamaks muutumist. Kuigi enam kui pooled tööandjad tunnetavad tööjõupuudust, viitavad värsked küsitlustulemused, et see pole enam nii terav kui varem. Iga neljas tööandja ehk 24 protsenti leiab, et vajalikke töötajaid on tööturul piisavalt – see on viimaste aastate kõrgeim näitaja. Võrdlusena oli 2022. aasta kevadel samal seisukohal veidi üle kümnendiku vastajatest ehk 13 protsenti.
Tööandjad värbamise lihtsustumisse ei usu
Värbamise lihtsamaks muutumisse tööandjad aga ei usu – vaid 4 protsenti tööandjatest prognoosib, et vajalike töötajate leidmine muutub 2025. aasta jooksul veelgi lihtsamaks. 42 protsenti tööandjatest prognoosib, et olukord tööturul jääb samaks ning 22 protsenti kardab, et värbamine muutub jälle keerulisemaks.
„Tööandjate hinnangul on kõige lihtsam leida lihttöölisi (33 protsenti), kontoriametnikke (30 protsenti) ning müügi- ja teenindustöötajaid (27 protsenti),“ kirjeldas uuringu tulemusi CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler. „Samas on endiselt keeruline leida tippspetsialiste (44 protsenti), oskus- ja käsitöölisi (36 protsenti) ning keskastmespetsialiste (29 protsenti),“ lisas ta.
Uusi töötajaid plaanib tänavu värvata 64 protsenti tööandjatest, mis on sarnasel tasemel võrreldes eelmiste aastate küsitlustega. Suurem osa värbamisvajadusest tekib endiselt ära läinud või ajutiselt eemal olevate töötajate asendamisest, kuid võrreldes 2023. aastaga on see näitaja veidi madalam, tulenedes vabatahtliku voolavuse vähenemisest.
Ajutiste töötajate roll kasvab
Kasvamas on vajadus ajutiste töötajate järele – järjest rohkem tööandjaid otsib töötajaid hooajalisteks või projektipõhisteks rollideks.
„Tööotsijate suurenenud palgaootused on tööandjate sõnul peamine põhjus, miks töötajaid on keeruline leida – sellele viitas koguni 74 protsenti tööandjatest,“ selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
69 protsenti tööandjatest leidis, et viimase poole aasta jooksul on olemasolevate töötajate palgaootused kasvanud, 61 protsendi tööandjate hinnangul on sama ajaga kasvanud ka tööle kandideerijate palgaootused.
Lisaks ütles iga teine tööandja, et värbamist raskendab noorte vähenev huvi ettevõtte tegevusalal töötamise vastu ja 40 protsenti tööandjatest oletasid, et tõusevad ka tööotsijate ootused töötingimustele. Kolmandik tööandjatest prognoosib suurenevat konkurentsi töötajate pärast oma tegevusalal, mis on majanduse taastumisel ka ootuspärane.
Seeder lisas, et tööandjad, kes hindasid oma organisatsiooni palgataset konkurentidest madalamaks, prognoosisid keskmisest enam uute töötajate leidmise keerulisemaks muutumist.
„Palusime tööandjatel hinnata oma organisatsiooni palgataset konkurentidega võrreldes. Vastustest selgus, et iga teine küsitluses osalenud tööandja ehk 54 protsenti pidas organisatsiooni palgataset konkurentidega samaväärseks, üle viiendiku ehk 22 protsenti hindas seda kõrgemaks ning pea sama paljud ehk 20 protsenti madalamaks,“ selgitas Kadri Seeder.
Tööandjate palgatõusu plaanides on aga tänavu näha kerget elavnemist – veidi rohkem on neid, kel palgatõus kavas, ja vähem neid, kes ei ole palku tõstnud ega plaani seda teha või pole veel otsustanud.
Selle aasta jooksul plaanib töötajate põhipalkasid tõsta veidi üle veerandi ehk 28 protsenti küsitluses osalenud organisatsioonidest. Sama paljud ehk 28 protsenti ei oska veel öelda, kas palgamuutused tulevad, 44 protsenti on aga kindlad, et palgamuutusi sel aastal enam ei tule. Vaid veidi üle kümnendiku ehk 13 protsenti küsitluses osalenud tööandjatest ei ole sel aastal põhipalkasid muutnud ega kavatse seda ka teha.
Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste ja tööturukäitumise muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 332 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 inimesele. Küsitluse partnerid on Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.
