Kehtiva töölepingu seaduse kohaselt peavad töötaja ja tööandja leppima kokku konkreetses tööajas, näiteks 20 tundi nädalas. Seadus ei luba hetkel sõlmida kokkulepet, et iganädalane tööaeg on näiteks 20-30 tundi.
Seadusemuudatused annavad jaekaubanduse valdkonnas töölepingu pooltele õiguse leppida kokku tööajas ka ajavahemikuna. Näiteks võivad pooled kokku leppida, et lisaks 20 tunnile saab töötaja teha veel täiendavalt tööd kuni kaheksa tundi nädalas. Selline kokkulepe kehtib siiski teatud tingimuste täitmise korral.
Alates 15. detsembrist on jaekaubanduse valdkonnas tegutseval tööandjal õigus sõlmida töötajaga muutuvtunni kokkulepe, kui on täidetud järgmised tingimused.
- Kokkulepet on lubatud sõlmida üksnes töötajaga, kes töötab osalise tööajaga vähemalt 12 tundi nädalas ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne miinimumtunnitasu. 2021. aastal tuleb muutuvtunni kokkuleppe sõlmimiseks maksta töötajale vähemalt 4,18 eurot tunnis ning 2022. aastal 4,64 eurot.
- Töötaja võib lisaks kokkulepitud tööajale teha kuni kaheksa tundi tööd nädalas (muutuvtunnid).
- Kokkulepitud tööaeg ja muutuvtunnid kokku ei tohi ületada täistööaega ehk 40 tundi nädalas.
- Muutuvtunni kokkuleppe koostamise peab algatama töötaja kirjalikus vormis.
- Muutuvtunni kokkulepe peab olema kirjalikus vormis ehk nii töötaja kui ka tööandja poolt allkirjastatud.
- Tööandja peab pidama töötaja muutuvtundide üle eraldi arvestust.
- Tööandja ei tohi muutuvtunni kokkulepet sõlmida rohkem kui 17,5 protsendiga töötajatest. See tähendab, et vähem kui kuue töötajaga jaekaubandusettevõttel ei ole lubatud muutuvtunni kokkulepet sõlmida. Kaubanduskoda tegi ettepaneku lubada ka väiksematel jaekaubandusettevõtetel sõlmida muutuvtunni kokkulepe, kuid riik ei võtnud seda ettepanekut arvesse.
- Tööandja peab teatama töötajale muutuvtundide alusel töötamise vajadusest vähemalt 24 tundi ette.
Muutuvtunni kokkuleppe sõlmimisel tuleb jaekaubandusettevõttel silmas pidada, et seaduse kohaselt on töötajal õigus muutuvtundide tegemisest keelduda. Muutuvtundidega nõustumist peab töötaja kinnitama iga kord kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirja või sõnumi teel.
Töölepingu seadus näeb ette teatud erisused ka juhuks, kui tegemist on summeeritud tööajaga. Summeeritud tööaja arvestuse korral võib muutuvtunde summeerida. Töötajaga kokkulepitud töötundide ja muutuvtundide summeerimisel peab tööandja kasutama sama arvestusperioodi. Muutuvtunnid tuleb summeeritud tööaja arvestuse korral kanda tööajakavasse, kus need on selgelt eristatavad. Arvestusperioodi lõppedes peab tööandja esitama töötajale selge ja arusaadava tööajakava, kus on kogu töötatud arvestusperioodi kohta eristatud kokkulepitud ja töötatud töötunnid, muutuvtunnid ja ületunnid.
Muutuvtunni kokkulepet võimaldav töölepingu seaduse muudatus jõustub 15. detsembril. Seaduse kohaselt võib muutuvtunni kokkulepe kehtida maksimaalselt 2024. aasta 14. juunini.
Kaubanduskoda on andnud riigile teada, et muutuvtunni kokkuleppe järele on vajadus ka teistes sektorites ning tähtajatult. Hetkel piloteeritakse muutuvtunni kokkulepete kasutamist esialgu tähtajaliselt ning vaid jaekaubandussektoris.
