Aasta 2020 oli madalapalgaliste, nende seas miinimumpalgaliste jaoks keeruline, sest neid tabas töökaotusest ja tööaja vähendamisest tingitud sissetuleku langus kõige rängemini, kirjutati Eurofoundi aastaülevaates «Miinimumpalgad aastal 2021».
Enamikus EL-i liikmesriikides tõsteti miinimumpalka keskmiselt kolm protsenti. Osad liikmesriigid nagu Bulgaaria, Horvaatia, Läti, Portugal ja Sloveenia järgisid varem võetud kohustusi, kuid mõned liikmesriigid nagu Belgia, Eesti, Kreeka ja Hispaania ning ka Küpros külmutasid miinimumpalga 2021. aastaks.
Riikides, kus seadusega kehtestatud miinimumpalk puudub, nagu Austria, Taani, Soome, Itaalia, Rootsi ja Norra, mõjutas kriis küll kollektiivläbirääkimisi, kuid need toimusid siiski ja mõõdukas palgatõusus lepiti kokku, kuigi mõnel pool lükati selle tõstmine edasi.
Peamise väljakutse, millega otsustajad 2020. aasta miinimumpalga läbirääkimistel kokku puutusid, oli pandeemiaga seotud üldine majanduslik ebakindlus. Prognoose oli keerulisem ja ebakindlam teha kui tavaliselt.
EL kavandab miinimumpalga direktiivi, mille suhtes on tööandjate organisatsioonid olnud kõige kriitilisemad ja eelistaksid mittesiduvat soovitust. Enamik ametiühinguid pooldab algatust, kuid sooviks erinevalt tööandjatest, et see läheks kaugemale. Valitsuste seisukohad on erinevad.
2019. aastal andis Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teada oma poliitilisest plaanist koostada õiguslik ettepanek, et tagada kõigile töötajatele piisav miinimumpalk aastaks 2024. Komisjon on konsulteerinud sotsiaalpartneritega ja tellinu mõjuhinnangu.
Ettepanekuga ei püüta kehtestada ühtset miinimumpalga määra ega muuta miinimumpalga kehtestamise mehhanisme, vaid need liikmesriigid, kus kollektiivläbirääkimistega on kaetud vähem kui 70 protsenti töötajatest, peavad töötama välja tegevuskavad kollektiivsete palgaläbirääkimiste edendamise kohta.
