Arvesse lähevad pereliikmete Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, millest arvestatakse maha makstud elatis ja täitemenetluses kinni peetud summad. Näiteks arvestatakse sissetulekuna palka, pensioni, saadud elatist, renti, dividende, saadud toetusi (sh lastetoetused, töövõimetoetus), väljamakseid pensionifondidest, hüvitised (nt tööõnnetuse hüvitis, vanemahüvitis, haigushüvitis, töötuskindlustushüvitis, kutsehaiguse hüvitis jne).
Pere sissetulekutena võetakse arvesse ka toetused, mida makstakse regulaarselt (näiteks hooldajatoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus).
Puudega vanema toetus, mida makstakse samuti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, arvestatakse samuti perekonna sissetulekute hulka.
Siiski on mõned erandid, mida sissetulekuna arvesse ei võeta:
- riigi või omavalitsuse makstud ühekordsed toetused;
Näiteks ei arvata sissetuleku hulka omavalitsuse makstav täiendav sotsiaaltoetus, sünnitoetus, matusetoetus, üksi elava pensionäri toetus. - omavalitsuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud omavalitsuse poolt makstud perioodilisi toetusi, näiteks lasteaia ja koolilõuna toetus, lasteaia kohamaksu toetus, lapsehoiutoetust.
- puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi (va puudega vanema toetus).
Näiteks puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega vanema toetus, mida makstakse samuti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, arvestatakse perekonna sissetulekute hulka. - riigi tagatisel antud õppelaenu;
- tööturuteenuste ja toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
- õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist eritoetust, vajaduspõhist õppetoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
- töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast välja arvamiseni.
- õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;
- konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi (konkreetse asja purunemise/kadumise/hävimise korral selle sama asja asendamiseks makstud hüvitis);
- lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi.
Millise perioodi sissetulekuid arvestatakse?
Arvestatakse selle perioodi sissetulekuid, mille energiakulude katteks toetust taotletakse. Näiteks kui jaanuaris esitatakse taotlus septembri kuni detsembri tarbitud energiakulude toetuseks, siis võetakse arvesse samuti septembri kuni detsembri keskmine sissetulek (sissetulekud neljal kuul kokku liidetuna ja jagatud neljaga).
Erandina, kui perekonnaliikmed on saanud sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku. Näiteks võib sellised tulud olla sünnituspuhkuse rahade laekumine mitme kuu eest korraga või II sambast korraga välja võetud rahad. Siis neid ei arvestata tuludest välja, vaid sept-nov asemel võetakse arvesse juuli-detsember keskmine sissetulek.
Kui ühel kuul saadi ühekordselt sedavõrd kõrget sissetulekut, et ka mitme kuu keskmise tulemusena ületatakse toetuse määramisel aluseks võetavat sissetuleku piirmäära, siis vastava kuu eest toetust ei saa. Teiste kuude energiakulude kallinemise katteks on siis aga siiski võimalik toetust taotleda.
Millistel juhtudel ei arvata toetuse arvestamisel sissetulekute hulka saadud töötasu?
Üldjuhul loetakse kogu saadud töine sissetulek toetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka.
Erandina ei arvata perekonna sissetulekute hulka töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast välja arvamiseni.
Töiseks sissetulekuks loetakse tasu, mis on saadud töö- või teenistussuhtes või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel, samuti füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu.
Kui olen müünud auto või mõnda muud vara, kas seda loetakse sissetulekuks toetuse arvestamisel?
Üldiselt inimesed oma kasutatud vara ei müü kallimalt, kui selle ostsid, ja seetõttu neid sissetulekuks ei arvestata. Kui aga on tõesti saadud kasumit vara müügist, arvestatakse ainult kasumi osaga.
Kuidas võetakse arvesse laps, kes saab vahepeal 14-aastaseks?
Lapse vanust arvestatakse taotluse esitamise kuupäevaga. Kui näiteks taotlus esitatakse 10. jaanuaril, et saada hüvitatud energiakulud septembrist detsembrini ja laps sai 5. jaanuaril 14-aastaseks, siis arvestusliku piiri leidmisel võetakse ta arvesse vähemalt 14-aastase isikuna.
Kas investeerimiskontolt välja võetud raha loetakse sissetulekuks?
Sissetulekuks loetakse investeerimiskontolt välja võetud kasumit. Sinna paigutatud summa tagasi välja võtmist sissetulekuks ei loeta, kuna seda on arvestatud juba varasema perioodi sissetulekuna.
