18.07.2017 Teisipäev
Töövõimereform ei ole kutsehaiguse hüvitamine korda muutnud
Töövõimereformi käigus ei ole muutunud tööandja kohustus maksta tööõnnetuse või kutsehaiguse korral kahjuhüvitist, samuti ei ole muutunud üldised kahjuhüvitise maksmise tingimused, vastas sotsiaalministeerium advokaadibüroole LMP.
Sotsiaalministeeriumi selgituse kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt tööst põhjustatud tervisekahjustuse korral hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.
Võlaõigusseadus sätestab kahjuhüvitise määramise üldised põhimõtted ja selle kohaselt tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
Täpset kahjuhüvitise arvutamise metoodikat õigusaktides sätestatud ei ole. See on poolte kokkuleppe küsimus. Kuna võlaõigusseadus ei sätesta kahjuhüvitamise arvutamise täpset metoodikat, peavad töötaja ja tööandja seega kokku leppima kahjuhüvitise suuruses ja muudes kahjuhüvitise maksmise tingimustes.
Juhul kui kahjuhüvitise maksmises kokkulepet ei saavutata, on pooltel õigus pöörduda kohtusse. Sellisel juhul otsustab kahjuhüvitise maksmise tingimused kohus, kirjutas ministeerium advokaadibüroole LMP saadetud vastuses.
