Vaidlusaluses kohtuasjas pidi töötaja tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite kohaselt olema töö alustamise ajaks riided vahetanud ja teinud muud ettevalmistused töö alustamiseks. Samuti sätestasid töökorralduse reeglid, et töötaja pesemisruumi minemise, pesemise ja ümberriietumise aeg ei kuulu tööaja hulka. Töötaja ja tööandja vaidlesid kohtus selle üle, kas tööriiete vahetamise ja sellega seotud tegevuste aeg on tööaeg.
Töötaja täidab tööajal kokkulepitud ülesandeid
Euroopa kohtu praktika kohaselt tuleb kohtul liikmesriigi õigust tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu direktiividega. Euroopa Liidu direktiivi kohaselt on tööaeg iga ajavahemik, mille jooksul töötaja teeb tööd või on tööandja käsutuses. Euroopa kohus on väljendanud seisukohta, et tööaja mõistet tuleb käsitada vastandina puhkeaja mõistele, kuna need on vastastikku teineteist välistavad.
Eesti töölepingu seaduse kohaselt on tööaeg aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. Riigikohtu tsiviilkolleegium nõustus otsuses tööaja direktiivi ja selle tõlgendusi silmas pidades ringkonnakohtuga, et kui töötaja peab tööandja juhiste kohaselt töö tegemiseks ümber riietuma, on riiete vahetamise ja sellega seotud muude vajalike toimingute aeg tööaeg.
Lisaks selgitas riigikohus ületunnitöö hüvitamisega seonduvalt, et üldjuhul hüvitatakse ületunnitöö töötajale vaba ajaga. Ületunnitöö hüvitatakse rahas üksnes siis, kui pooled on leppinud kokku selle rahas hüvitamise või kui tööleping lõpeb enne ületunnitöö tegemise eest vaba aja andmist. Ületunnitöö rahas hüvitamise kokkulepet saab sõlmida ka hiljem, sealhulgas kohtumenetluse käigus.
