Alusharidust tuleb lastehoius ja lasteaias korraldada eesti keeles alushariduse riikliku õppekava kohaselt. Eralasteaias, keda omavalitsus ei ole volitanud oma ülesannet täitma, võib õppe- ja kasvatustegevus jätkuda ka muus keeles, kuid tagada tuleb eesti keele õpe alushariduse riikliku õppekava järgi.
Uus seadus tagab lasteaiakoha ja tõstab personali kvalifikatsiooninõudeid
Seadusega soovitakse kaotada ka lasteaiajärjekorrad. Selleks näeb seadus ette, et kohalikul omavalitsusel tuleb kõigile 1,5–3-aastastele lastele tagada vanema taotlusel koht lastehoius ja 3–7 aasta vanustele lastele lasteaias, arvestades vanema soovitud asukohta. Lisaks toetab seadus lastehoiu- ja lasteaiakohtade tagamisel koostööd erasektoriga, kuna omavalitsustel on võimalik teenust osta eraettevõtjalt. Sellisel juhul laienevad eralasteaiale munitsipaallasteaiale kehtivad nõuded.
Seadusega tõstetakse koolieelsete lasteasutuste personalile kehtivaid kvalifikatsiooninõudeid. Lasteaia direktoril peab olema vähemalt magistrikraad, lapsehoidjal vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase ning abiõpetajal vähemalt keskharidus, lapsehoidja kutse neljas tase või pedagoogiline pädevus.
Vanemad saavad tulumaksutagastust taotleda ka lastehoius käiva lapse eest
Edaspidi saavad vanemad tulumaksutagastust taotleda ka lastehoius käiva lapse eest. Lisaks tehti riigikogus menetluse käigus seadusesse muudatus, mis täpsustab, et eralastehoid võib tegutseda ka elamus ja elamumaal, et olemasolevad lastehoiud saaksid praegustes asukohtades jätkata ning paindlikkus oleks ka uutel lastehoidudel.
Teise muudatuse kohaselt saab lasteaia direktor õpetajakoolitust läbiva inimesega sõlmida üheaastase töölepingu asemel kuni kolmeaastase töölepingu, et anda õppivale õpetajale kutsekindlus. Muudatus on põhjendatud, kuna alushariduse õpetaja õppekava läbimise nominaalkestus on kolm aastat.