Juuli lõpus avastas ERR, et justiitsministeeriumi dokumendiregistrist ripuvad tasuta õigusnõu saanud inimeste andmed. Muuhulgas võis dokumentidest lugeda, miks inimesed abi vajasid. Nimede juures olid märksõnad nagu lahutus, alimendid, pärilikkuse tõendamine või eraisiku pankrot.

Avalikuks said nende inimeste andmed, kellele justiitsministeeriumi lepingupartner OÜ Hugo andis õigusnõu juunikuu jooksul. Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa ütles, et paljud inimesed said õigusnõu mitu korda. Sestap ei oska ta ka täpselt öelda, kui paljude abisaajate andmed avalikuks tulid.

"Vaadates peale sellele suurusjärgule, mis teenuseosutaja meile ühes kuus esitab, see on tuhande ringis, siis ma julgeksin väita, et puudutatuid on üle tuhande," ütles Vaikmaa.

Tema sõnul on keeruline täpselt öelda ka seda, kui palju kõrvalisi inimesi tundlikke andmeid nägi.

"Küsimus on selles, et seal on ka meie inimeste vaatamised, aga avalikus dokumendiregistris vaadati neid dokumente kuskil seitsekümmend korda. Ja omakorda alla laetud ja dokumendi sisuga tutvutud on nelikümmend korda. Ja seal on ka kindlasti ka neid, kes on korduvalt vaadanud."

Inimeste andmeid sisaldav Exceli faili saatis ministeeriumile OÜ Hugo. Gunnar Vaikmaa selgitas, et seni teatas ettevõte neile õigusnõu mahu, aga konkreetsete õigusnõu episoodidega tutvumiseks pidi ametnik minema OÜ Hugo kliendihaldustarkvarasse.

"See tõi kaasa neile ilmselt päris palju töökoormust. Ja et seda lihtsustada, nad tõmbasid inimeste andmed Exceli faili just meie kontrolliks, et me näeksime, kes see inimene on, mis asjas ja millal teda on nõustatud ja ilmselt see jäigi meil tähelepanuta, et tegelikult protsess oli muutunud ja nüüd tulid sellised andmed kaasa. Ma ei tea, kas see info meil siis ei liikunud piisavalt või lihtsalt inimlikust eksitusest unustati see üle kontrollida."

Lihtsustatult öeldes jättis ametnik andmete varjamiseks tarviliku linnukese tegemata.

See on ilmselgelt kahetsusväärne erandlik juhtum ja sellist asja ei oleks tohtinud juhtuda. Tõesti väga piinlik on,

tunnistas Gunnar Vaikmaa.

Ta kinnitas, et ministeerium on praeguseks oma tööprotsessid üle vaadanud ja tundliku info asutusesiseseks kasutamiseks märkimist kontrollib mitu inimest. Nende enam kui tuhande inimesega, keda andmeleke puudutas, ministeerium eraldi ühendust võtnud pole.

"See oleks tähendanud täiendavat andmete töötlemist ja seda sooviti vältida. Isikuandmete kaitse üldmääruse mõttes loeti selle meediaväljaandes kajastamist nii-öelda muuks meetmeks, mille läbi teavitati neid andmesubjekte võrdsetel alustel."

Vaikmaa lisas, et kõik õigusnõu saanud inimesed, kellel on enda andmete kasutamise kohta küsimusi, võivad ise justiitsministeeriumi poole pöörduda.