Viimase kahe aasta jooksul on üha sagedamini tuvastatud juhtumeid, kus inimesi on tööalaselt ära kasutatud. See tähendab, et tööandjad on kasutanud ära inimeste haavatavust ja abitut olukorda ning loonud töötingimused, millest neil on keeruline iseseisvalt väljapääsu leida.

„Sageli ei julge need inimesed abi küsida, sest usuvad, et keegi ei saa või ei taha neid aidata. Meie tahame seda uskumust muuta,“ selgitas justiits- ja digiministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Anu Leps. „Eriti oluline on see võõrtööliste puhul, kes tihti ei tea oma õigusi ning satuvad seetõttu kergemini ärakasutamise ohvriks. Tegelikult on igaühel meist õigus olla koheldud ausalt ja väärikalt ja see ei muutu sõltumata sellest, kust inimene pärit on või millist tööd ta teeb.“

Nõuandeliini poole pöördujatele jätsid tööandjad 2024. aastal tasumata kokku üle 320 000 euro. Kannatanuteks on sageli kolmandate riikide kodanikud, keda on ähvardatud vägivallaga või hirmutatud omavolilise kodumaale saatmisega, kui nad julgevad olukorrale tähelepanu juhtida.

Tänavu on sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin andnud nõu 330 korral. Enamik pöördujaid on mehed 68 protsendiga – nende seas palju oskustöölisi, ehitajaid ja toitlustussektori töötajaid. 

„Meile helistavad inimesed, kes on sageli juba kuid olnud olukorras, kus neid on selgelt ära kasutatud. Nõuandeliinile pöördutakse tihti viimasel hetkel, lootuses leida abi, infot ja tuge,“ sõnas sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist Sirle Blumberg. „Oluline on märkida, et need arvud kõnelevad vaid neist inimestest, kes on julgenud abi küsida.“

„Paljud neist on kogenud olukordi, kus neid pole koheldud väärikalt. Sageli ei mõisteta nende tausta ega vajadusi, neile antakse eksitavat infot ning jäetakse mulje, justkui ebainimlikult pikad tööpäevad ja kehvad tingimused oleksid Eestis normaalne osa tööelust. Selline kogemus võib muuta inimese väga ettevaatlikuks ning vähendada usaldust abi vastu,“ lisas ta.

Teavituskampaania „Sul on õigus“ aitab inimestel mõista, millised tööolukorrad võivad viidata ärakasutamisele. Sellised olukorrad on näiteks, kui töölepingus kokkulepitud tingimusi ei täideta;
tegelik palk erineb lubatust; töötajat ähvardatakse või hirmutatakse; liikumisvabadust piiratakse
või nõutakse põhjendamatuid kulusid elamise või töövahendite eest.

Kampaania tuletab meelde, et Eestis on olemas tugistruktuurid, kes seisavad inimeste õiguste eest ja pakuvad tasuta nõu, tuge ning vajadusel ka kaitset. Kampaania on kaasrahastatud Euroopa Liidu sisejulgeoleku fondist.