Kaebajad on kuue alaealise lapsega pere vanemad.
Ühe taotluse kohaselt jättis linn eelmise aasta mais maksmata kaebaja perele toimetulekutoetuse ja teises taotluses eelmise aasta augustis peretoetuse septembri, oktoobri ja novembri eest, teatas Tartu halduskohus. Mõlemat taotlust lahendades arvestas linn sellega, et pere sissetulekule lisandus eelmise aasta veebruaris tagastatud enammakstud tulumaks.
Linn tugines otsust tehes sotsiaalhoolekande seadusele, mille järgi võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku, kui taotleja või tema pereliige saab mitmeks kuuks ette või tagantjärele makstud sissetulekuid. Seega lisas linn toimetulekutoetuse puhul sissetulekule ühe kuuendiku eelmise aasta veebruaris tagastatud enammakstud tulumaksust ja peretoetuse puhul kolm kuuendikku. Nende summade liitmisega leidis linn, et pere toimetulekupiir on ületatud ja ei rahuldanud kumbagi taotlust.
Kohtu hinnangul aga ei tulene sotsiaalhoolekande seadusest ei otseselt ega õigusnormi tõlgendades, et tagantjärele makstud sissetulek tuleks jagada kuueks osaks ja lisada üks kuuendik või muu osa edasiulatuvalt arvestatavale sissetulekule.
Kohus leidis, et linn pidi taotlusi lahendades lähtuma ka sotsiaalhoolekande seaduse sättest, mille järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks pere eelmise kuu netosissetulek. Seega oleks linn saanud tagantjärele makstud sissetulekuga arvestada ainult siis, kui toimetulekutoetuse taotleja oleks selle saanud maikuule eelnevas kuus ja peretoetuse taotleja augustile eelnenud kolmes kuus.
Halduskohtu otsused ei ole jõustunud ja need võib vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 30 päeva jooksul.
