31.07.2013 Kolmapäev

Kas juhatuse liige saab tegutseda töölepingu alusel?

Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Tambet Laasik
Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Tambet Laasik

Iseenesest ei ole juriidilisel isikul kohustust sõlmida juhatuse liikme lepingut kirjalikult ning kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda, et juhatuse liikme õigussuhet ei eksisteeri. Juhatuse liikmel tekib juriidilise isikuga asjaomane õigussuhe mitte lepingu allkirjastamisel, vaid tema valimisel juhatuse liikmeks. Seni kuni juhatuse liige ja juriidiline isik ei ole allkirjastanud kirjalikku lepingut, kehtib juriidilise isiku ja juhatuse liikme vahel suuline leping, mille tingimus­teks tuleb pidada sätteid, mida pooled tegelikult kohaldasid või kohaldada soovisid. Juhatuse liikmele kohaldatavad lepingutingimused võivad lisaks tuleneda ka seadusest või äriühingu pädeva organi sellekohasest otsusest. Juhatuse liikme suulise lepingu tingimusteks võivad põhimõtteliselt olla ka ekslikult sõlmitud töölepingu sätted, niivõrd kuivõrd need on kooskõlas juhatuse liikme lepingu olemusega.

Probleemid tõusetuvad eelkõige siis, kui juhatuse liikmega on enne või pärast juhatuse liikme ametikohale nimetamist sõlmitud ka tööleping. Riigikohtu seisukoha järgi võib äriühingu juhatuse liige samas äriühingus samal ajal töötada ka töölepingu alusel, kuid seda ainult juhul, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Teisisõnu, juhatuse liikmel saab olla töölepinguline suhe äriühinguga ainult siis, kui ta täidab lisaks juhatuse liikme ametikohustustele ka muid ülesandeid peale juhatuse liikme kohustuste.

Juhatuse liikme töölepinguline suhe tuleb eelkõige kõne alla olukordades, kus juhatuse liige on samal ajal ka ametialaselt spetsialist (nt arst, arhitekt, insener jne). Sel juhul täidab juhatuse liige oma juhtimis- ja esindusfunktsiooni juhatuse liikme lepingu alusel ning teeb oma tööd spetsialistina töölepingu alusel. Selline kokkulepe on lubatud ja võimalik kuni juhatuse liikme ülesannete ring ei kattu sama isiku kui spetsialisti töökohustustega.

Teine olulisem kaasustegrupp seisneb olukorras, kus isikuga juba on sõlmitud kehtiv tööleping, millega ta täidab juhtimisfunktsiooni (nt tegevdirektori, müügijuhi, turundusjuhi vms ametikohal) ning ta valitakse juriidilise isiku juhatusse. Ehkki sellisel juhul isiku ülesanded märkimisväärselt ei muutu, on kohtupraktika seisukoht ühene: kui isik ei jätka töötamist muul ametikohal kui juhatuse liige, lõppeb temaga sõlmitud tööleping poolte kokkuleppel nõusoleku andmisel juhatusse valimise kohta. Vaidluste vältimiseks tuleks töölepingu lõpetamine juhatuse liikmeks valimisel nõuetekohaselt ka vormistada ning kindlasti sõlmida eraldi juhatuse liikme leping.

Seega, juhatuse liige saab enda ülesandeid täita ka üldse ilma lepingudokumendita või teatud juhtudel sõlmides juhatuse liikme lepingule lisaks töölepingu, kuid ainuüksi töölepingu alusel töötamine ei ole võimalik. Küsimus on eelkõige sotsiaalsetes garantiides. Tööleping on olemuslikult jäigem ning selle lõpetamine keerulisem. Juhatuse liikme leping võimaldab aga ettevõtte seisukohalt vajalikku paindlikkust nii õigussuhte kujundamisel kui lõpetamisel. Probleemide ja vaidluste vältimiseks on alati mõistlik ja vajalik vormistada juhatuse liikme leping korrektselt vastavalt seaduse nõuetele.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!