31.01.2022 Esmaspäev

Halduskohus: distantsõpe ei ole koolis viibimise keeld

Tallinna halduskohus rahuldas laste nimel esitatud kaebused distantsõppele suunamise osas ning tuvastas nelja kooli direktorite käskkirjade õigusvastasuse. Lisaks keelas kohus distantsõppe edasise rakendamise, kui muid piiranguid ja meetmeid ning distantsõppe tagajärgi ei ole korrektselt kaalutud.

Kohus märkis, et kool on enamat kui kontaktõpperuum.
Kohus märkis, et kool on enamat kui kontaktõpperuum. Foto: pixabay

Enamikes Tallinna üldhariduskoolides toimus 4.–8. klassi laste õpe 1.–5. novembrini ja 8.-12. novembrini distantsõppena. Vastavad otsused vormistasid kooli direktorid käskkirjadena. Eesmärgiks oli COVID-19 nakkushaiguse leviku tõkestamine. Põhjendusteks olid halb epidemioloogiline olukord, sealhulgas haiglaravi olukord ja õpetajate vaktsineerimiskaitse vähenemine. Selgitati, et distantsõppele üleminek ei mõjuta õpilaste õigust hariduse kättesaadavusele.

Halduskohus leidis, et koolidel on õigus otsustada, mis viisil õpet korraldada.

"Distantsõpe on ainus viis õppe jätkamiseks ajal, mil valitsuse või muu haldusorgani poolt on keelatud koolis viibimine, nagu toimus 2020. a ja 2021. a kevadel, või kui õpilane viibib karantiinis või isolatsioonis" märkis kohus.

Küll aga ei ole distantsõppe rakendamine ise koolimajja tuleku ja seal viibimise keeld ja võib olla seega sobimatu nakkushaiguse leviku piiramisel,

täpsustas halduskohus.

Kaebused esitanud pered tajusid samas koolide antud info alusel, et distantsõppe ajal ei tohi koolis viibida.

Kohus leidis ka, et distantsõppe rakendamisel oli tehtud olulisi kaalutlusvigu. Terviseamet kui selles valdkonnas keskse pädevusega asutus ei andnud ohuhinnangut, et koolid tuleks suunata distantsõppele. Tallinna linn ei põhjendanud kohtu jaoks piisavalt, miks jäeti terviseameti seisukoht kõrvale.

Kohtu hinnangul jäeti kaalumata muud piirangud ja meetmed, millel võinuks olla väiksem mõju laste õigusele saada haridust kontaktõppes, ennekõike kõigi osas huvihariduse piiramine ja kiirtestimine. Samuti jäeti kohtu hinnangul kaalumata, mis on distantsõppe tagajärjed lastele ja nende peredele. Kohtumenetluses leidis tõendamist, et distantsõppes oli õppe maht ja juhendamine kontaktõppega võrreldes väiksem.

Lisaks märkis kohus, et kool on enamat kui ruum, milles toimub kontaktõpe, vaid seal on tagatud ka õppevahendid, õppeks sobiv keskkond, järelevalve- ja kasvatusfunktsioon, koolilõuna, koolitervishoid ning lastele ja noortele ülioluline omavanustega vahetu suhtlemise võimalus. 

Halduskohus andis oma otsusega ka suunised, mida tuleb Tallinna linnal edaspidi distantsõpet rakendades arvestada. Kohus möönis, et ajas võib muutuda nii viiruse levik, haigestumiste raskus, õigusaktid kui ka poliitilised valikud. Seda arvestades keelas aga kohus Tallinna linnal, ka koolidel edaspidi rakendada distantsõpet COVID-19 nakkushaiguse leviku tõkestamise eesmärgil, kui ei ole täidetud järgmised eeldused: järgimata terviseameti epidemioloogilisi hinnanguid või põhjendamata, miks Terviseameti epidemioloogilist või muud sarnast hinnangut ei järgita; kaalumata alternatiivseid piiranguid ja meetmeid; sh Tallinna linna tasandil ja kooli tasandil; kaalumata õpilastele ja nende peredele tekkivaid tagajärgi ja võimalikke leevendusmeetmeid; jättes teavitamata, et distantsõpe ei ole iseseisvalt liikumis- või koolihoones viibimiskeeld, või kaudselt/konkludentselt keelates või takistades koolihoones viibimist.

 Otsus ei ole jõustunud, selle võib vaidlustada hiljemalt 2. märtsil 2022.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!