19.01.2022 Kolmapäev

Eesti inimesed tunnevad end tänaval turvaliselt, aga ründeid veebis on kogenud paljud

Justiitsministeeriumi tellitud ohvriuuringust selgus, et inimeste turvatunne tänaval kõndides on kõrge, aga internetis satub ründe ohvriks aina rohkem inimesi.

Mehed tunnevad ennast turvalisemalt kui naised, madalaim on turvatunne noorte seas vanuses 15–29.
Mehed tunnevad ennast turvalisemalt kui naised, madalaim on turvatunne noorte seas vanuses 15–29. Foto: pixabay

2021. aastal tundis ennast pimedas üksi liikudes turvaliselt 75% ohvriuuringule vastanuist, mis oli enamvähem samal tasemel aasta taguse ajaga.

„Kokkuvõttes kinnitavad need tulemused ka üle-euroopalist küsitlust, mille järgi peavad Eesti inimesed kuritegevust meie riigis peaaegu olematuks probleemiks,“ tõdes justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt.

„Vaid 1% meie inimestest arvab, et kuritegevus on ühiskonnas oluline teema. Samas ei ole see midagi iseenesest mõistetavat, sest Euroopa Liidus arvab keskmiselt 9% inimestest, et kuritegevus on nende ühiskonnas probleemiks ning mõnes Euroopa Liidu riigis leiab nii koguni kuni 41%.“

Mehed tunnevad ennast turvalisemalt kui naised, madalaim on turvatunne noorte seas vanuses 15–29. Turvatunne on nõrgem linnades ja tugevam maal. Näitaja jäi alla 70% Ida-Virumaal, samuti mõnes väiksemas maakonnas nagu Järvamaa, Valgamaa ja Viljandimaa.

Kui tänaval on mõne ründe ohvriks langenud vaid 1% ja vägivaldseid ähvardusi saanud 4% vastanutest, siis internetis on ründe ohvriks sattunud umbes pooled. „Võrreldes eelmise aastaga küll olulist muutust pole, kuid mullu toimus märgatav kasv võrreldes varasemaga, kui sellise ründe ohvriks langes 40% küsitletutest,“ ütles Sööt.

Peamiselt õngitseti isikuandmeid või kaaperdati sotsiaalmeedia konto või meiliaadress, mida tunnistas 14% vastajatest,

rääkis Mari-Liis Sööt.

Internetiründe ohvriks langesid enam venekeelsed vastajad (60%).

„Oleme ikka ja jälle puutunud kokku sellega, et oma tagahoovis rehabilitatsioonikeskusi või süstlavahetuspunkte näha ei taheta. Uuringus küsiti inimestelt, keda nad oma naabriks ei sooviks. Kõige vähem soovitakse enda naabriks narkomaane, vägivallakuriteo eest karistatud inimesi ja alkohoolikuid,“ kommenteeris Sööt.

Tõrjuvamad on vastajad vanuses 50 ja enam; samuti mitte-eestlased enam kui eestlased. Leplikumad ollakse pagulaste suhtes, keda ei soovi kindlasti enda naabriks 19% vastanuist. Kõige sallivamad ollakse naabritena kristlaste, suurte perede ja teisest rassist inimeste suhtes.

Uuringu kokkuvõttega saab lähemalt tutvuda siin.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!