17.01.2019 Neljapäev

Riigikogu võttis vastu kaks seadust

Kui eelnõu heaks kiidetakse, muutub reisimine palju avalikumaks tegevuseks kui see seni on olnud.
Kui eelnõu heaks kiidetakse, muutub reisimine palju avalikumaks tegevuseks kui see seni on olnud. pixabay

Kolmapäeval, 16. jaanuaril võttis Riigikogu täiskogu istungil vastu kaks uut seadust.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (673 SE) korrastab ja täiendab broneeringuinfo edastamise ja töötlemisega seonduvaid sätteid. Seadused viiakse vastavusse EL-i vastava direktiiviga, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 25. mai 2018.

Seadus täpsustab andmekogus andmete töötlemist ja teistele asutustele info edastamist puudutavaid sätteid. Andmete säilitamise tähtajad viiakse vastavusse direktiivist tulenevate nõuetega.

Broneeringuinfo kogumise eesmärk on terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamine ja avastamine. Riikides, kus broneeringuinfo töötlemine on juba kasutusel, on see aidanud tabada mitmeid rahvusvaheliselt tegutsevaid kurjategijaid. Broneeringuinfo süsteemi võtavad Euroopa Liidus kasutusele kõik 28 liikmesriiki, lisaks on süsteem kasutusel näiteks USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Mehhikos. Reisija jaoks broneeringuinfo süsteemi kasutuselevõtmine muudatusi kaasa ei too.

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (723 SE) nähakse ette anda perekonnasündmuse korduv tõend (nt sünnitõend) edaspidi inimese soovi korral mitmekeelsel standardvormil. Sellega välistatakse dokumendi täiendava tõlkimise ja legaliseerimise või muu sarnase formaalsuse vajadus ja asjaajamine muutub inimese jaoks lihtsamaks. Muudatus on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse elluviimiseks. Sellega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatud avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Muudatus jõustub 16. veebruaril 2019.

Lisaks luuakse seadusega täiendav võimalus taotleda sünniakti andmete muutmist. Enne 2010. aasta 30. juunit oli emal võimalik lapse sünni registreerimisel taotleda sünniakti isa nime kandmist ka juhul, kui ema ei olnud lapse isaga abielus ja isadust ei olnud keegi omaks võtnud. Sel juhul kanti isa nimi lapse sünniakti ema ütluse alusel, kuigi isadust selliselt ei tekkinud. Kohustusi lapse ees sellisel viisil lisatud isa nimi ühelegi mehele ei toonud. Seadusega sätestatakse võimalus kustutada ema ütluste alusel lapse sünniakti kantud isa andmed, kui selleks on teinud avalduse alaealise lapse seaduslik esindaja või täisealine laps.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes