TRK 1140x140 ee gif
18.03.2019 Esmaspäev

Tihti esinevad vead varude soetusmaksumuses

Andres Soosalu, vandeaudiitor.
Andres Soosalu, vandeaudiitor. KPMG Baltics

Millised on enim esinevad vead varude soetusmaksumuses?

Transpordikulutuste lisamine

Eesti finantsaruandluse standardi järgi võetakse varud algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostu-, tootmis- ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse (RTJ 4 punkt 7).

Kui ostate materjali, toorainet või valmistoodangut edasimüügiks, on soetusmaksumust määrata üsna lihtne. Soetusmaksumus koosneb vaid ostukulutustest ehk sellest summast, mis makstakse tarnijale konkreetse toote eest, kauba transpordikulutustest, tollimaksust ja muudest mittetagastatavatest maksudest. Praktikas on sageli tähelepanuta jäänud transpordikulutuste ja mittetagastatavate maksude lisamine varude soetusmaksumusele.

Tihti on selle põhjuseks asjaolu, et enamik tarnijaid korraldab transpordi ise ning kulutused juba sisalduvad kauba hinnas. Kui on tarnijaid, kelle puhul transport korraldatakse ise ja/või transpordi eest esitatakse eraldi arved, siis neid kulutusi ei lisata eraldi varude soetusmaksumusele. Mõnes raamatupidamisprogrammis on neid kulutusi hiljem lisada ka tehniliselt raske. Sellisel juhul tasub nende kulutuste üle pidada eraldi arvestust, näiteks kasutada raamatupidamisprogrammis kauba soetamise ja turustamisega seotud transpordikulutuste kajastamiseks eraldi kulukontosid. Sedasi saavad nii audiitorid kui ka juhtkond analüüsida, kui oluline on selliste kulutuste väljajäämine soetusmaksumuse arvestusest (RTJ 4 punkt 8).

Milline on sellise vea mõju finantsseisundile ja -tulemusele? Transpordikulutuste kajastamine kuludena vähendab puhaskasumit, kui varud ei ole bilansipäevaks müüdud. Sisult tähendab see seda, et tulude ja kulude vastavuse printsiip ei ole täidetud, sest transpordikulutused kajastatakse ühes perioodis ja varude müügist saadud tulu teises perioodis. Seeläbi on ühel perioodil puhaskasum liiga väike ja teisel perioodil liiga suur.

Kirjeldus

Mõju puhaskasumile

Mõju bilansile

Aruande-perioodist

Kohustused ja omakapital

Varad

Aruandekuupäeva seisuga on ettevõttel varude soetusmaksumuses kajastamata 100 000 euro eest transpordikulutusi.

+100 000

+100 000

+100 000

Finantsaruannete summad ilma korrigeerimata

500 000

2 100 000

1 000 000

Finantsaruannete summad, kui viga korrigeerida

600 000

2 200 000

1 100 000

Tootmise püsivate üldkulude lisamine

Kõige sagedamini tuvastame tootmise üldkulude proportsionaalse lisamise puhul puudusi siis, kui kõiki asjakohaseid kulutusi ei lisata soetusmaksumusele või kui need lisatakse ilma arvestamata normaalse tootmismahuga.

Eesti finantsaruandluse standardi järgi sisaldavad varude tootmiskulutused nii otseseid toodetega seotud kulutusi (nt materjali maksumus ja tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (nt tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulud ja tootmisega seotud juhtkonna palgad) (RTJ 4 punkt 10).

Tootmise üldkulud on püsiva iseloomuga, st nende suurus ei sõltu otseselt sellest, kui palju artikleid toodetakse, kuid need kulud on tootmiseks vajalikud. Eeltoodud näidetele lisaks tasub mainida tootmishoone amortisatsiooni, rendikulu ja kommunaalkulusid.

Püsivad tootmise üldkulud tuleb jagada toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust (RTJ 4 punkt 10). Võtame näiteks ettevõtte, mis suudab normaaltingimustes toota 100 kohvimasinat. Püsivad tootmiskulud 2018. aastal (nii eelarvestatud kui ka tegelikud) on 800 eurot, millest 400 eurot on tootmishoone rendikulu, 100 eurot tootmisseadmete amortisatsioon ja hoolduskulud, 200 eurot kommunaalkulud ning 100 eurot tootmisega seotud juhtkonna palgad. Tootmisseadme rikke tõttu ei saanud kohvimasinaid pool aastat toota täisvõimsusel ning tegelik tootmismaht oli 2018. aastal 50 ühikut. Tootmise püsivad üldkulud tuleb jagada normaalse tootmisvõimsuse alusel, mistõttu on selles näites tootmise püsivad üldkulud 2018. aastal endiselt 8 eurot, mitte 16 eurot ühiku kohta. Siinkohal tuleb aga rõhutada, et kui tegelik tootmine oleks ületanud nominaalset tootmismahtu (nt ulatunud 200 ühikuni), siis oleks üldkulud jagatud lähtudes tegelikust tootmisemahust (4 eurot ühiku kohta).

Tabel 1. Püsivate tootmiskulude jagamine ühikule



Nominaalne tootmisvõimsus

Tegelik tootmisvõimsus 2018. aastal

Nominaalse tootmisvõimsuse ületamine

Toodetavate kohvimasinate arv

100

50

200

Tootmise püsivad üldkulud

800

800

800

Üldkulud ühiku kohta

8

8

4


Milline on sellise vea mõju finantsseisundile ja -tulemusele?

Kui üldkulusid üldse ei lisata soetusmaksumusele, siis on varad alahinnatud ja kulud ülehinnatud. See tähendab, et tulude ja kulude vastavuse printsiip ei ole täidetud, sest valmis- ja lõpetamata toodangu valmistamisega seotud kulud kajastatakse ühes perioodis ja toodangu müügist saadud tulu teises perioodis. Seeläbi on ühel perioodil puhaskasum liiga väike ja teisel perioodil liiga suur.

Kirjeldus

Mõju puhaskasumile

Mõju bilansile

Aruande-perioodist

Kohustused ja omakapital

Varad

Aruandekuupäeva seisuga on valmis- ja lõpetamata toodangu soetusmaksumuses kajastamata 100 000 eurot tootmise püsivaid üldkulusid. Vea mõju on määratud kindlaks nominaalse tootmisvõimsuse põhjal.

+100 000

+100 000

+100 000

Finantsaruannete summad ilma korrigeerimata

500 000

2 100 000

1 000 000

Finantsaruannete summad, kui viga korrigeerida

600 000

2 200 000

1 100 000

Kui üldkulude lisamisel ei võeta arvesse normaalset tootmisvõimsust ja aruandeperioodil töötas tehas vaid 50% võimsusel, on viga aga vastupidine.

Kirjeldus

Mõju puhaskasumile

Mõju bilansile

Aruandeperioodist

Omakapital

Käibevara

Aruandekuupäeva seisuga on tootmise püsivad üldkulud jagatud toodangule aruandeperioodi tegeliku tootmisvõimsuse põhjal. Aruandeperioodil sai aga kasutada 50% nominaalsest tootmisvõimsusest. Selle tõttu on valmis- ja lõpetamata toodangu soetusmaksumuses kajastatud tootmise püsivaid üldkulusid 100 000 euro võrra rohkem, kui peaks olema.

–100 000

–100 000

–100 000

Finantsaruannete summad ilma korrigeerimata

500 000

2 100 000

1 000 000

Finantsaruannete summad, kui viga korrigeerida

400 000

2 000 000

900 000

Allikas: KPMG Baltics

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes