Hulk raamatupidamislikke küsimusi pärast äritegevuse ostu
Eesti osaühing ostis äritegevuse, milles ostulepingu järgi sisaldus laos olev kaup 100 000 eurot, põhivara 20 000 ja äritegevus (patente, brände, kliendilepinguid)120 000 eurot. Ost ei sisalda käibevara, raha, nõudeid ega võlgu.
Oleme üldiselt võtnud väikeste firmade osas lihtsa lähenemise omaks ja kajastanud sidus- ja tütarfirmade ostusid soetusmaksumuses, mida RTJ lahkelt lubab. Konsolideerimisvajadust ei ole, seega küsimus: kuidas kajastada konsolideerimata aruandes sellist soetust, kas võib kajastada lihtsalt soetusmaksumuses kui investeeringut või tuleb rida-realt kajastada ja ostetud põhivarad võtta enda raamatupidamises tavakorras arvele? Varud müüdi edasi, need bilansist kaovad, aga äritegevus ja põhivarad jäävad. Kas mängib rolli ka, kellelt osteti ehk kui osteti ühise valitseva mõju all olevalt firmalt? Samuti soetati ka 100% osalus tütarfirmas ühise valitseva mõju all olevalt ettevõttelt sümboolse hinnaga. Kas korrigeeritud ostumeetodi...
Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.
Kõrgema kategooria aruanne
Taksonoomia ei võimalda mikro- ja väikettevõtjatel esitada natuke põhjalikumat aruannet kui minimaalselt nõutud (näiteks ei saa esitada rahavoogude aruannet või mikroettevõtted detailsemat bilanssi jms). On mitmeid põhjuseid, miks üks aruande esitaja võiks seda soovida, ilma et ta sooviks liikuda täielikult kõrgema kategooria aruande juurde.
Võimalus esitada kõrgema kategooria aruannet ei ole adekvaatne lahendus, sest
a) see tõstab administratiivset koormust;
b) sunnib avaldama informatsiooni, mille avaldamine muidu ei ole kohustuslik;
c) ei vasta seadusele.
Seadus määratleb sõnaselgelt ainult miinimumnõuded aruande esitamisele ja pigem julgustab koostama põhjalikumat aruannet, nägemata sealjuures ette kohustust koostada kõrgema kategooria aruannet. (§ 15 (21)) Eesti finantsaruandluse standardist lähtuva mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest § 18 (31). Lühendatud raamatupidamise aastaaruandes peab mikroettevõtja esitama bilansis vähemalt käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi tärniga tähistatud kirjed.) Taksonoomiaga ei tohi sellist seadusega ettenähtud võimalust ära võtta.
Tütarettevõtte soetuse kajastamine
Oleme sidusettevõtet (50%) kajastanud kapitaliosaluse meetodil. Nüüd on sellest sidusettevõttest saanud tütarettevõte.
Kuidas peaks raamatupidamises kajastama? Kuna tegemist on ühise kontrolli all olnud ettevõttega, kas oleks õige teha arvestus nii, justkui oleks ettevõte aegade agusest olnud tütarettevõte?
Kajastame tütarettevõtteid soetusmaksumuses.
Soetusmaksumusena näitaks siis:
a) 50 % soetusmaksumus (varasemad kulutused), kapitaliosalusega kaasatud kasumeid/kahjumeid ei kajasta emaettevõtte bilansis -> muutus eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.
b) 50% soetusmaksumus - lepinguline summa, millest on tehtud maha arvamisi, näiteks vähendatud saadud laenunõude summas.
Kas konsolideerimisel võin ka lähtuda sellest, justkui oleks ettevõte olnud meie konsolideerimisegrupis aegade algusest, firmaväärtust arvele ei võta? Pean esitama poolaasta aruande, kus see tehing on kajastatud.
Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.
Rahandusministri 28. detsembri 2009. a määruse nr 69 „Ühendusesisese käibe aruande vorm ja ühendusesisese käibe muutmise aruande vorm ning nende täitmise kord“ muutmine
Vastu võetud 22.12.2020 nr 59
Kas ka väike korteriühistu peab esitama majandusaasta aruande?
Mitmed väikesed korteriühistud on pöördunud Eesti Korteriühistute Liidu poole murega, et läheneb 31. oktoober, majandusaruande esitamise tähtaeg, aga kas ka nelja või kahe korteriga väike ühistu peab ikka aruande esitama?
