Taksonoomia ei võimalda mikro- ja väikettevõtjatel esitada natuke põhjalikumat aruannet kui minimaalselt nõutud (näiteks ei saa esitada rahavoogude aruannet või mikroettevõtted detailsemat bilanssi jms). On mitmeid põhjuseid, miks üks aruande esitaja võiks seda soovida, ilma et ta sooviks liikuda täielikult kõrgema kategooria aruande juurde.
Võimalus esitada kõrgema kategooria aruannet ei ole adekvaatne lahendus, sest
a) see tõstab administratiivset koormust;
b) sunnib avaldama informatsiooni, mille avaldamine muidu ei ole kohustuslik;
c) ei vasta seadusele.
Seadus määratleb sõnaselgelt ainult miinimumnõuded aruande esitamisele ja pigem julgustab koostama põhjalikumat aruannet, nägemata sealjuures ette kohustust koostada kõrgema kategooria aruannet. (§ 15 (21)) Eesti finantsaruandluse standardist lähtuva mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest § 18 (31). Lühendatud raamatupidamise aastaaruandes peab mikroettevõtja esitama bilansis vähemalt käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi tärniga tähistatud kirjed.) Taksonoomiaga ei tohi sellist seadusega ettenähtud võimalust ära võtta.

Oleme sidusettevõtet (50%) kajastanud kapitaliosaluse meetodil. Nüüd on sellest sidusettevõttest saanud tütarettevõte.
Kuidas peaks raamatupidamises kajastama? Kuna tegemist on ühise kontrolli all olnud ettevõttega, kas oleks õige teha arvestus nii, justkui oleks ettevõte aegade agusest olnud tütarettevõte?
Kajastame tütarettevõtteid soetusmaksumuses.
Soetusmaksumusena näitaks siis:
a) 50 % soetusmaksumus (varasemad kulutused), kapitaliosalusega kaasatud kasumeid/kahjumeid ei kajasta emaettevõtte bilansis -> muutus eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.
b) 50% soetusmaksumus - lepinguline summa, millest on tehtud maha arvamisi, näiteks vähendatud saadud laenunõude summas.
Kas konsolideerimisel võin ka lähtuda sellest, justkui oleks ettevõte olnud meie konsolideerimisegrupis aegade algusest, firmaväärtust arvele ei võta? Pean esitama poolaasta aruande, kus see tehing on kajastatud. 

Vastu võetud 22.12.2020 nr 59

Mitmed väikesed korteriühistud on pöördunud Eesti Korteriühistute Liidu poole murega, et läheneb 31. oktoober, majandusaruande esitamise tähtaeg, aga kas ka nelja või kahe korteriga väike ühistu peab ikka aruande esitama?

Seoses COVID-19 pandeemiaga muutis IASB mai lõpus standardit IFRS 16 „Rendiarvestus“. Muudatus tegi rentnike jaoks rendisoodustuse kajastamise oluliselt lihtsamaks ja kaotas nõude käsitleda rendisoodustust lepingu muudatustena, kui see on tehtud COVID-19 tagajärjel ning teatud muud kriteeriumid on täidetud, kirjutab Siim Kannistu, vandeaudiitor ärinõustamisettevõttest KPMG.