"Ebasoovitavate mõjude riskina võib välja tuua võimaluse, et osa tööandjaid eelistab töötasu tõstmisele pakkuda töötajatele tervise edendamiseks ette nähtud soodustust," märgib rahandusministeerium kooskõlastusringile saadetud eelnõu seletuskirjas.
Kui eeldada, et 10 protsendil hõivatutest ehk ligi 63 000 töötajal võimaldatakse soodustust kasutada maksimaalses ulatuses ehk 400 euro eest aastas, võib see 2017. aastal eelarvest viia kuni 11,2 miljonit eurot.
Aastal 2018 viiks muudatus sellise olukorra puhul eelarve tulude poolelt 11,3 miljonit, aastal 2019 11,4 miljonit ning 2020. aastal kuni 11,6 miljonit eurot.
Rahandusministeerium Sven Sester saatis reedel kooskõlastusringile eelnõu, mis annab tööandjale aastas kuni 400 euro suuruse maksuvabastuse töötaja spordi- ja liikumisharrastuse edendamiseks; maksumuudatus hakkab plaanide kohaselt kehtima alates 2018. aastast.
"Tööandjad saavad avaramad võimalused panustada töötajate tervisesse, sest tervise edendamiseks ja sportimiseks tehtud kulutusi ei loeta eelnõu jõustumise järel enam erisoodustuseks," ütles rahandusminister Sven Sester pressiteate vahendusel.
Eelnõu järgi ei loeta 2018. aasta 1. jaanuarist enam erisoodustuseks töötaja tervise edendamiseks tehtud järgmisi tööandja kulutusi: avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu, sportimis- või liikumispaiga regulaarne kasutamine, tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamine ning taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused.
Kulude maksuvaba hüvitamise piirmäär on kuni 100 eurot kvartalis ehk 400 eurot aastas iga töötaja kohta. Tööandjal ei teki kohustust kulusid hüvitada, kuid seadus annab võimaluse teha seda maksuvabalt. Maksuvabastust ei saa üle kanda ühelt töötajalt teisele ega teistesse arvestusperioodidesse.
