Vene puit imbub ELi Venemaa mõjusfääri kuuluvate riikide sildi all, kirjutab Postimees.

«Rääkida, et Kasahstanist tuuakse Eestisse suurtes kogustes kasespooni on jutt lollidele ametnikele,» rääkis Postimehele Aare (perekonnanimi on Postimehe toimetusele teada, kes tegeles enne Ukraina sõda Vene puidu transpordiga Eestisse. «Viis aastat tagasi, kui tõin Solikamskist puitu Euroopasse, ostsid Kasahstani ettevõtted Solikamski ja Permi piirkonnast kaske, sest see vähene, mis kasvas Põhja-Kasahstanis Vene piiri ääres, oli rahvuspark ja sealt ei saadud midagi raiuda.»

Põhja-Kasahstanis siiski metsa mõningal määral raiutakse ning mööblitööstuse jaoks kasevineeri ja -spooni toodetakse, kuid enne Ukraina sõda seda ei eksporditud. Siis aga kasvas Kasahstani vineerieksport paberil nullist taevasse.

Jaanuaris paljastas Ühendkuningriigi uuriva ajakirjandusega tegelev mittetulundusühing Earthsight, et Eestisse võib olla jõudnud 90 miljoni euro väärtuses Vene kasevineeri,
​mis on Kasahstanis ümber pakendatud. Nüüd on kerkinud kahtlused, et Eestisse võib olla transporditud võltsdokumentidega puitu otse Venemaalt.

Aare pakkus, et kuna raudteetransport Kasahstanist Eestisse käib niikuinii Venemaa kaudu, oleks kasulikum panna Venemaa kasevineerile kaasa näiteks võltsitud Kasahhi tollideklaratsioonid. «Asi võib olla palju mustem – materjal võib tulla Venemaa poolt okupeeritud Donetski aladelt Kagu-Ukrainast, kust veetakse kõike välja,» oletas ta.

«Oleme alustanud mõnel korral menetlust, et kontrollida, kas Venemaa kasevineeri või muud puitu imporditakse Eestisse mõne teise riigi päritolupaberitega,» andis majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri nõunik Gerli Vaher Postimehele teada pärast Earthsighti Vene puidu uurimuse avaldamist.

«Erinevates kriminaalmenetlustes on kontrollitud üle Eesti-Vene piiri toodud puidutoodete päritolu, kuid me ei saa praegu täpsustada, milliste toodetega tegemist on,» lisas nüüd majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Lily Sandel.

Ta ütles, et menetluses on paar juhtumit, kus esialgse kahtlustuse kohaselt on võltsitud ekspordidokumente, et varjata üle Eesti-Vene piiri toodud sanktsioonidega keelatud kauba tegelikku päritolu ja kasutada smugeldamiseks transiidierandit. «Nii märgitakse dokumendis kauba lähteriigiks näiteks Kasahstan või mõni muu kolmas riik, kust pärinevatele kaupadele sanktsioonid ei kehti. Saadetis võib aga siiski tulla Venemaalt,» märkis ta.

Aare viitas, et Vene puidu tuvastamine oleks teoorias lihtne: kontrollida tuleks, kas saadetis on reaalselt jõudnud siia Kasahstanist. Küsimusele, kas maksu- ja tolliamet​ (MTA) on pisteliselt või üleüldiselt nõudnud väidetavalt Kasahstanist pärineva puidu tarnijatelt ametlikke dokumente selle kohta, et puidusaadetised on ületanud Kasahstani riigipiiri, vastas MTA: «Kui meil tekib kahtlusi kauba tegeliku päritolu suhtes, küsime juurde täiendavaid dokumente ja teeme lisakontrolle, sealhulgas võtame ühendust lähteriigi pädevate asutustega.»

MTA tollikuulekuse juht Valeri Rauam märkis, et MTA jälgib tähelepanelikult võimalikke rikkumismustreid. Kõik vineerikoormad suunatakse tolliterminali.

Rauami sõnul kohtusid juunis Eesti ja Kasahstani tolliametnikud ning lepiti kokku otsekontaktides, mis aitavad kiirendada infovahetust päritoluküsimustes.

«MTA saab iga päev infot võimalike rikkumiste kohta nii Kasahstani saadetud järelkontrollide kaudu kui ka teistelt rahvusvahelistelt asutustelt. Samuti tuvastame rikkumisi omaenese kontrollide käigus, kui esitatud dokumendid ei tõenda kauba päritolu,» märkis Rauam. «Koostöös rahvusvaheliste järelevalveasutustega oleme tuvastanud Kasahstanis tehaseid, kus vineeri töötlemine ei ole olnud piisav, et vastata päritolureeglitele.»

Euroopa uudisteportaal Euroactiv kirjutas juuli keskpaigas, et Euroopa Komisjoni sanktsioonide üksus (DG FISMA) hoiatas märtsis, et Venemaa ja Valgevene puidutootjad muudavad oma toodete märgistamist ja suunavad oma tooteid ümber kolmandate riikide kaudu.

Niinimetatud Vene puidu pesijate mustas nimekirjas on peamiselt Hiina, Gruusia, Kasahstan ja Türgi. Miks just neid riike Vene puiduga seostatakse? Euroactiv viitas Eurostati andmetele, mille järgi enne Ukraina sõda Kasahstanist ja Gruusiast ELi kasevineeri sisuliselt ei imporditud, Hiinast ja Türgist toodi seda aga tühises mahus.

Euroactiv vahendab Earthsighti värsket analüüsi, lisaks jaanuarikuisele, mille kohaselt on ELi riigid alates sanktsioonide algusest 2022. aastal kuni tänavu aprillini importinud 1,5 miljardi euro väärtuses Venemaa kasevineeri.

Earthsighti andmetel oli Hispaania, kes ei ole taotlenud ELi raadamisvabade toodete määruses (EUDR) erandeid, selle aasta veebruari ja aprilli vahel ELi peamine kahtlase kasevineeri importija – saadetiste hinnanguline jaemüügiväärtus oli üle 15 miljoni euro. Järgnes Portugal enam kui 12 miljoni euroga, Eesti importis ligi 10 miljoni euro väärtuses, paberite järgi peamiselt Kasahstanist.

Kuigi Brüssel kehtestas juunis dumpinguvastased tollimaksud Hiina lehtpuiduvineerile, sealhulgas kasele, hindab Earthsight, et see ei pruugi eksporti peatada.

«Meie hinnangul ei ole realistlik, et Kasahstani enda kasevarud ja tööstus suudaksid nii kiiresti tagada stabiilse ja suuremahulise kasevineeri ekspordi Euroopasse,» hindas Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu (EMPL) õigusnõunik Jaan Lindmäe. «Vineeritööstus Kasahstanis on hakanud arenema alles pärast Venemaa ja Valgevene puidule kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioone. Kuni 2022. aastani ei olnud Kasahstani päritolu kasevineeri eksport Euroopasse majanduslikult konkurentsivõimeline, kuna kohalike metsavarude piiratus ja transpordikulud tegid selle kallimaks kui Venemaalt pärit vineer.»

Lisaks märkis Lindmäe, et Kasahstani metsavarudest umbes pool 6,7 miljonil hektaril on saksauul ehk madala kasvuga kuivastepi taimestik, mis ei ole metsanduse ja puidutööstuse jaoks relevantne. Lisaks moodustavad suure osa Kasahstani metsadest mägi- ja stepipiirkondadele omased haruldased metsad, mille majandamine on piiratud.

«Uute tootmisvõimete väljaarendamine sellises mahus eeldaks märkimisväärseid investeeringuid nii taristusse, tehnoloogiasse kui ka tööjõudu, mis ei ole lühikese ajaga lihtsasti teostatav,» hindas Lindmäe. «Samuti vajab vineeritööstus pidevat ja usaldusväärset toorainevarustust, mis Kasahstani kasepuidu mahtude juures on küsimärgi all.»

MTA sõnul on tulnud tuvastada, kas Kasahstanis üldse midagi toodetakse või on tegu lihtsalt Venemaalt pärit vineeri ümberpakendamise ja -sildistamisega, mis on keelatud.

Lindmäe märkis, et kui Venemaalt pärit kasevineer liigub Kasahstani kaudu Euroopa turule, loob see ebaausa konkurentsiolukorra. «Vene päritolu kasevineeri hind on tänu madalamatele tooraine- ja tootmiskuludele oluliselt soodsam – praegu jäävad hinnad vahemikku 550–800 eurot tihumeetri kohta, sõltuvalt paksusest, pinnakvaliteedist ja mõõtudest,» ütles ta.

Lindmäe sõnul on selliste hindadega Eesti ja teiste Balti riikide tootjatel praktiliselt võimatu konkureerida, sest tootmiskulud on kõrgemad. Eestis ja Baltimaades toodetud kasevineeri turuhind võib olla üle kahe korra kõrgem. Eestis on kalleim kasepalgi hind piirkonnas, elekter on kallis ja tööjõukulud samuti kõrged.

Lindmäe ütles, et EMPL teeb juba ligi kolm aastat MTAga koostööd, võitlemaks Vene ja Valgevene päritoluga puidu ELi toomise ja nõnda sanktsioonidest kõrvale hiilimise vastu, edastades infot nii konkreetsete juhtumite kohta, kus ettevõtetele on pakutud kahtlase päritoluga puitu kui ka erinevate skeemide kohta. «Kui tuua Valgevenest aiamaja detailid, millest 98 protsenti on sealne puit ja lisada koormasse mõned kruvid, on sisuliselt tegemist JOKK-skeemiga, mida on vaid dokumente kontrollides väga raske läbi hammustada,» tõi ta näite.

Kuigi Eesti on Vene puiduprobleemiga maadlevate riikide esiotsas, seisis Eesti kurioossel kombel nende riikide seas, kes nõudsid juuli algul Euroopa Komisjonile saadetud kirjas erandeid detsembris jõustuvast EUDRist.

«On kummaline näha, et Eesti, kes on ühelt poolt karmide sanktsioonide häälekas toetaja, palub samal ajal leevendada reegleid, mis näevad ette puidu jälgitavuse parandamist, ning on seetõttu selles sektoris sanktsioonide rakendamisel kriitiline. Raadamismäärus on ettevõtetele võimalus vabaneda ebaseadusliku puiduga kauplevate osapoolte ebaausast konkurentsist ja olla oma klientide silmis usaldusväärne,» ütles rahvusvahelise keskkonnaühenduse Fern Euroopa metsanduse kampaaniajuht​ Siim Kuresoo.

EUDR võeti vastu juba üle kahe aasta tagasi, aga selle ellurakendamine pidi toimuma 2024 lõpus. Vahetult enne tähtaega lükati see aasta võrra edasi ja peaks nüüd rakenduma 2025 lõpus.
«Sellel suvel on mitmete riikide maaomanike esindusorganisatsioonid alustanud aktiivset kampaaniat määruse nõrgendamiseks. Kardetavasti tulevad määrusesse kiirkorras muudatused, mis puidu turule toojate nõudeid leevendavad ja sellega on suur oht, et läheb kaotsi puidu liikumise jälgitavuse nõue, mille kaudu saab sisuliselt soovimatu päritoluga puitu turult eemal hoida,» märkis Kuresoo.

Eestit esindav Euroopa Parlamendi liige Riho Terras Isamaaat põhjendas Eesti rahvusringhäälingule (ERR) Eesti sõdimist määruse vastu sellega, et see toob enim keerukusi metsandussektorile. «Metsaomanike jaoks ei ole realistlik, et nad hakkavad ükshaaval oma raiealasid üles märkima, et igale langetatud puidu koormale tuleb saada Euroopast juurde nõutav kood,» selgitas ta. «Mõelgem korraks raamatuärile. Kas iga raamat, mis trükist tuleb, peab selgitama koodide keeles, kust tuleb tselluloos, mis iga konkreetse eksemplari tarvis kulus. Nende koodide markeerimine võtaks teise raamatu jagu ruumi.»