20.09.2021 Esmaspäev

Eesti on euroliidus ainus ilma automaksuta riik

Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus pole elanike transpordieelistuste suunamiseks kasutusele võetud automaksu, mis omakorda tähendab, et transpordi maksustamine jääb liikmesriikide keskmisele alla üheteistkordselt, selgub arenguseire keskuse raportist.

Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus pole elanike transpordieelistuste suunamiseks kasutusele võetud automaksu.
Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus pole elanike transpordieelistuste suunamiseks kasutusele võetud automaksu. Foto: pexels

„2030. aastaks peab Euroopa Liit rohepöörde raames vähendama kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. See tähendab ka transpordi maksustamist viisil, mis suunaks elanike transpordieelistusi säästvama transpordi poole,“ ütles arenguseire keskuse ekspert Magnus Piirits. „Samuti tähendab see vajadust hakata kiirema tempoga hooneid renoveerima, et vähendada nende energiakulusid.“

Piiritsa sõnul kogutakse Eestis keskkonda mõjutavatest maksudest ja tasudest Euroopa Liidu keskmisega võrreldes rohkem kütuseaktsiisi ning ressursi- ja saastetasusid.

„Näiteks 2019. aastal moodustas kütuseaktsiis 6,1 protsenti kogu Eesti maksulaekumisest, samas kui liikmesriikide keskmine jääb 3 protsendi piiresse. 92 protsenti kütuseaktsiisist moodustavad laekumised diiselkütuselt ja bensiinilt, mille kasutus hakkab eeldatavasti kiiresti langema,“ ütles Piirits. „Arenguseire keskuse prognoosi järgi väheneb 2030. aastaks bensiini- ja diislikütuse aastane aktsiisilaekumine riigieelarvesse elektrisõidukite laiema leviku tõttu tänastes hindades ligi 100 miljoni euro võrra.“

Elektrienergiaga seotud maksutulud on Euroopa Liidu keskmisest samas üle kolme korra väiksemad ja moodustasid 2019. aastal vaid 0,4 protsenti kogu Eesti maksulaekumisest.

Elektri puhul pole Eestis hetkel maksutõusuks aga ruumi, sest CO2 kvoodi hinna suurenemine on toonud juba kaasa märkimisväärse hinnatõusu, mis suunab elanikke ilmselt elektrikasutust vähendama,

märkis ta.

Magnus Piirits rõhutab, et keskkonnamaksud ei saa hakata korvama vähenevaid eelarvetulusid.

„Keskkonnamaksud ei saa olla pikaajaliseks maksutulu allikaks – kui keskkonda kahjustav tegevus väheneb, vähenevad kiiresti ka eelarvetulud,“ ütles ta. „Küll peab riik rohepöörde nõuetele vastamiseks vaatama üle senised keskkonnahoidu puudutavad maksud.“

2021. aastal on arenguseire keskuse üks uurimissuundi „Tulevikukindel maksustruktuur“, milles otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.

Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.">

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!