Statistikaamet teatas teisipäeval, et kaupade eksport suurenes juunis võrreldes möödunud aasta sama kuuga 26 protsenti ning import 45 protsenti, seejuures oli kaupade import läbi aegade suurima väärtusega.
Eestist eksporditi juunis kaupu jooksevhindades 1,5 miljardi euro eest ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 235 miljonit eurot, mis suurenes võrreldes eelmise aasta juuniga 224 miljoni euro võrra. Nii suur kaubavahetuse puudujääk oli viimati 2019. aasta detsembris.
Majandusnõuniku sõnul on Eesti ettevõtetel läinud hästi juba alates märtsist. "On täiesti loomulik, et viimase nelja kuu jooksul on meie ekspordi kui ka impordi mahud olnud suuremad kui eelnenud kahe aasta mistahes kuul," ütles Vitsur BNS-ile.
"Samas ei või lasta ennast 41 ja 49 protsendi suurustest kasvunäitajatest eksiteele viia: peaaegu terve möödunud aasta oli olukord väliskaubanduses üsna keeruline," märkis ta ning lisas, et koos surutisega oli möödunud aastal ka energia erakordselt odav.
"On ju energia kallinemine üheks põhjuseks, miks mineraalsete toodete import selle aasta juunis 114 protsenti suuremaks kujunes kui aasta tagasi," tõi Vitsur välja. Lisaks energiale on tema sõnul kallinemas ka muu toore ja kaubavedu ning see ei tähenda mitte üksnes majanduse toibumist vaid ka konkurentsitingimuste karmistumist.
"Kuid kuivõrd maailmamajandus toibub, peaks praegu olema võimalusi rohkem kui riske," arvas Vitsur siiski.
