TRK 1140x140 ee gif
17.12.2014 Kolmapäev

Üle poole Eesti SKP-st loodi Harju maakonnas

Üle poole Eesti SKP-st loodi Harju maakonnas
Üle poole Eesti SKP-st loodi Harju maakonnas PM

Esialgsetel andmetel loodi 2013. aastal 61,3% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) Harju maakonnas, teatab Statistikaamet.

Eesti SKP jooksevhindades oli 2013. aastal 18,7 miljardit eurot, millest Harju maakonna osatähtsus oli 11,5 miljardit eurot ja sellest omakorda Tallinna osatähtsus 9,3 miljardit eurot. Harju maakonnale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10% ja 7,6%.

Harju, Tartu ja Ida-Viru maakond kokku andsid 84% teeninduse lisandväärtusest ning ligi kolmveerandi tööstuse ja ehituse lisandväärtusest.

Eesti SKP-s olid väikseima osatähtsusega Hiiu, Lääne ja Põlva maakond. Nende maakondade osatähtsus kokku andis 2013. aastal Eesti SKP-st 2,5%.

2013. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest 67% teeninduses, 29% tööstuses ja ehituses ning 4% põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal.

Kõigis maakondades oli suurim sektor teenindus, välja arvatud Ida-Virumaal. Kõige suurem osatähtsus oli teenindusel Harjumaal (75%) ja Tartumaal (69%), seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna suure panuse tõttu.

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osatähtsus oli suurim Jõgeva maakonnas (22%). Tööstuse ja ehituse osatähtsus oli suurim Ida-Viru maakonnas (53%), mis näitab mäetööstuse ja energeetika olulist rolli selle maakonna majandustegevuses.

2013. aastal oli SKP elaniku kohta 14 218 eurot, võrreldes 2012. aastaga on see näitaja tõusnud 884 euro võrra. SKP elaniku kohta oli 2013. aastal suurim Harju maakonnas, ületades Eesti keskmist 42%. Sellele järgnesid Tartu ja Lääne-Viru maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 86% ja 73% Eesti keskmisest. Väikseim oli näitaja Põlva maakonnas, kus SKP elaniku kohta jäi alla poole Eesti keskmisest.

SKP elaniku kohta, 2013

144.et

 

Toetajad

Suno 365 logo 10  StandardBooks200px

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes