Statistikaameti andmetel vähenes SKP möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7 protsenti, jooksevhindades moodustas SKP viimases kvartalis 9,9 miljardit eurot. Kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3 protsenti, jooksevhindades oli SKP 37,7 miljardit eurot.

Mertsina märkis, et eelmise aasta viimase kvartali 2,7-protsendine SKT vähenemine aastases võrdluses vastas küll Swedbanki ootusele, aga kuna statistikaamet täpsustas eelmiste kvartalite andmeid, mille põhjal langes  eriti just kolmandas kvartalis majandus vähem, tuli aasta kokkuvõttes panga prognoosituga võrreldes veidi parem. 

"Aastases võrdluses majanduslangus taandumist ei näidanud, kuna teisest kuni neljanda kvartalini vähenes majandus stabiilselt 2,7 protsenti. Möödunud aasta SKT parandamine suurendas aga oodatust enam kvartali võrdluses aasta viimase kolme kuu langust. Majanduslangus jätkus seega juba kaheksandat kvartalit järjest ja nii tuleb tõenäoliselt ka käesoleva aasta esimene pool majanduses prognoositust mõnevõrra nõrgem, kuna viimase kvartali mõju kandub sellesse aastasse," nentis ökonomist.

Siiski tõi ta välja, et kuigi jooksevhindades ehk rahalises väljenduses majanduskasv aeglustus, siis erinevalt 2020. aasta koroonakriisist ning 2009. aasta majanduskriisist see langusesse ei läinud. Küll aga oli see aasta kokkuvõttes kaheksa aasta nõrgim, kui jätta välja 2020. koroona-aasta. "Samas jäi jooksevhindades SKT tase eelmisel aastal ja ka aasta viimases kvartalis pikaajalise trendiga võrreldes ülespoole. Küll aga langes alla pikaajalist trendi püsivhindades SKT," lisas ta. 

Enam kui kolmandik möödunud aasta püsivhindades majanduslangusest tuli Mertsina selgitusel energiatootmise kukkumisest. Ligi veerandi langusest andis töötleva tööstuse ning samas suurusjärgus ka veonduse lisandväärtuse vähenemine. Tugevalt mõjutas ka kutsealaste teenuste mahulangus. Töötleva tööstuse, energiatootmise ja kutsealaste teenuste langused aasta viimases kvartalis isegi süvenesid.

"Kui töötleva tööstuse, veonduse ning kutsealaste teenuste lisandväärtuse vähenemise taga on nõrgenenud nõudlus, siis energiasektorit veab allapoole eelkõige fossiilsete allikate baasil kohaliku elektritoodangu vähenenud konkurentsivõime. Veondus on lisaks üldisele nõudluse vähenemisele saanud löögi ka Venemaa transiidi lõppemisest," osutas Mertsina. 

Ta selgitas, et töötleva tööstuse ja veonduse lisandväärtuste tugeva languse jätkumine möödunud aasta viimases kvartalis näitab, et nõrk välisnõudlus pidurdab tõenäoliselt ka veel lähiajal Eesti majanduse langusest väljumist. "Selle aasta alguses piiras vähene nõudlus ligi kolmveerandi Eesti tööstusettevõtete majandustegevust. Lähiriikide võrreldes oli selliste ettevõtete osakaal ülekaalukalt suurim," lisas ökonomist. 

"Väliskaubanduses läks möödunud aastal halvemini just kaupade ekspordil, mille langus süvenes aasta teisel poolel. Kuna kaupade ja teenuste eksport vähenes impordist kiiremini, siis suurenes ka väliskaubanduspuudujääk ja selle negatiivne mõju majandusele oli väga suur. Väliskaubanduspuudujäägiga sarnane negatiivne mõju SKT-le tuli ettevõtete varude vähenemisest. Kui tarneprobleemide tekkimisel ja hiljem järgnenud nõudluse nõrgenemise tagajärjel suurenesid ettevõtete varud erakordselt palju, siis möödunud aastal ei olnud ettevõtetel tarvis ja ka mõistlik enam nii palju lattu toota," kirjeldas Mertsina. 

Ta tõi ka esile, et kogumajanduse investeeringud vähenesid möödunud aastal küll vaid 3 protsenti, kuid sektorite vaates oli pilt erinev. Kui ettevõtete investeeringud olid tugevas languses, siis valitsemissektori ja majapidamiste investeeringud aasta kokkuvõttes suurenesid. Samas, majapidamiste investeeringud, mida tehakse peamiselt kinnisvarasse, aasta teisel poolel vähenesid. Ettevõtete investeerimist pidurdavad tema hinnangul vähenenud nõudlus, suurenenud ebakindlus ja kõrgele tõusnud laenuintressid.

"Majapidamiste tarbimine vähenes neli kvartalit järjest ning möödunud aasta viimases kvartalis väljus see langusest, mis oli üsna ootuspärane. Tarbimismahu paranemisele viitas ka Swedbanki kaardimaksete statistika. Samas, kuigi majapidamiste reaalpalk kasvab juba alates möödunud aasta keskpaigast, on nende kindlustunne jätkuvalt väga nõrk ega näita veel paranemist. Selle põhjuseks on üha suurenev mure tööpuuduse tõusu ja oma finantsolukorra halvenemise pärast," selgitas Mertsina. 

Lisaks mõjutab Euribori muutus eluasemelaenude ja liisingute kaudu ligi veerandit majapidamistest. Ökonomist ootab, et kuigi Euribori langus on sel aastal pidurdunud, peaks Euroopa Keskpank hakkama sel aastal oma intressimäärasid langetama, mis toob allapoole ka Euribori. Kuna eluasemelaenude lepingud on seotud kuue kuu Euriboriga, siis kandub Euribori muutus laenumaksetesse viitega.

"Kuna hõivatute ja töötatud tundide arv ei ole reageerinud piisavalt SKT mahu langusele, on tööjõu tootlikkus viimastel aastatel tublisti vähenenud. Nii on näiteks tööjõutootlikkus hõivatu kohta kukkunud 2018. aasta tasemele. Koos tootlikkuse langusega on oluliselt suurenenud ka tööjõukulu ühe ühiku kaupade ja teenuste tootmiseks, seega on nõrgenenud ka kulupõhine konkurentsivõime. Seda näitab ka tööstusettevõtete küsitlus, mille põhjal on nende konkurentsivõime oluliselt halvenenud eriti just eelmisel aastal. See võib sundida ettevõtteid rohkem koondama, kui nõudlus lähiajal paranema ei hakka," tõdes Mertsina. 

Siiski – vaadates Eesti suuremate eksporditurgude majanduskasvu prognoose selleks aastaks, peaksid need Mertsina sõnul eelmise aastaga võrreldes veidi paremad tulema. See omakorda viitab nõudluse tugevnemisele, mis peaks suurendama Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi. Ka reaalpalga tõusu jätkumine ja intressimäärade oodatav langus peaksid majandusele täiendavalt positiivsema mõjuga olema.