Ettenägematute kulutuste tegemise võimaluse puudumine on üks ilmajäetuse hindamise komponentidest. Ilmajäetuses elavad inimesed, kes ei saa endale lubada teatud hüvesid.
Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo ütles värskeid andmeid tutvustades pressikonverrentsil, et amet ettenägematuid kulutusi täpsemalt määratlenud pole. "Meil ei ole seal ette toodud, et mis need ettenägematud kulutused võivad olla, need on iga inimese enda ettekujutus, et mis need võivad olla," tõdes Müürisoo.
Müürsoo sõnul on statistikaamet seadnud ettenägematute kulutuste alampiiriks käesoleval aastal 610 eurot leibkonna kohta.
Ilmajäetuse komponentidest järgneb levikult Eesti inimeste hulgas võimalus olla kord aastas nädalaseks puhkuseks kodust eemal. Puhkusevõimaluse puudumist tunnistas 2022. aastal 23,2 protsenti küsitletutest, mullu ei saanud nädalast puhkust kodust eemal endale lubada 19,3 protsenti inimestest.
Võimalus välja vahetada vana mööbel puudub 18,2 protsendil inimestest, aastaga on selliste inimeste hulk kasvanud 3,1 protsendipunkti.
Kokku hinnatakse ilmajäetust 13 hüvekomponendi alusel ning ilmajäetuks loetakse inimene, kes on isiklikult kogenud vähemalt viie hüve puudumist. Hüvekomponentide hulka loetakse ka näiteks võimalus osta läbikulunud riiete asemele uued, pidada üleval autot, kohtuda kord kuus sõpradega ja tasuda õigeaegselt elamiskulud.
Ilmajäetuses elavaid inimesi keskmiselt oli 2022. aastal veidi enam kui eelneval aastal – ilmajäetust koges 7 protsenti Eesti elanikkonnast ehk 92 100 inimest. Kõige rohkem tajuvad ilmajäetust 65-aastased ja vanemad elanikud – 10,6 protsenti –, kõige vähem ehk 3,9 protsenti aga 18–24-aastased. Aastaga oli kõige rohkem suurenenud ilmajäetust kogevate 65-aastaste ja vanemate ning laste hulk.
Hinnangud põhinevad 2022. aasta Eesti sotsiaaluuringu andmetel, milles osales 5735 leibkonda.
