Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles pressiteate vahendusel, et teatud toodete ja teenuste osas Eestis turud ei toimi piisavalt hästi ning kuna toote-, teenuse- ja tehnoloogiaarenduse investeeringud on ettevõtte jaoks kõrge riskiteguriga, on vajalik ka riigi tugi. "Ettevõtete innovaatilisust on vaja suurendada ning sellepärast on ka riik valmis tootearendusse panustama," märkis minister.

MKM on välja töötamas tootearenduse toetusmeedet, mille eesmärgiks on ergutada tööstusettevõtteid uute omatoodetega turule sisenema ja ekspordivõimekust kasvatama. Meetme eelarveks selle piloteerimisfaasis on 2018. aastal ette nähtud üks miljon eurot. Valitsus andis riigieelarvestrateegia arutelus heakskiidu ka järgmisel neljal aastal meetmele 20 miljoni euro lisaraha leidmiseks.

Minister Palo märkis, et innovatsiooni hoogustamiseks ettevõtluses on riigil plaanis ka muid tegevusi, sealhulgas tööprotsesside automatiseerimise toetamiseks. "Täna saavad ettevõtjad kasutada ettevõtte arenguprogrammi teenuseid või Kredexi tehnoloogialaenu ettevõtte äriprotsesside digitaliseerimiseks. Veel sellel aastal avanevad meetmed, mis toetavad ettevõtete digitaliseerimise analüüse ning innovatsiooni panustamist laiemalt," lisas ta.

Üleeuroopalisest ettevõtete innovatsiooniuuringust selgus, et Eesti ettevõtted on pea sama innovaatilised kui Euroopas keskmiselt. Positiivset muutust näitab eelkõige valmisolek innovatsiooniks tööstusettevõtete seas, mis on järjest enam keskendumas tehnoloogilisele uuendamisele.

2016. aastal olid statistikaameti poolt uuringu raames küsitletud ligi 3800 ettevõttest 47,7 protsenti innovaatilised, mis on Euroopa keskmise taseme lähedal. Samas on Eesti ettevõtete kulutused teadusarendustegevustele ainult 0,66 protsenti SKP-st, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine on 1,32 protsenti, kusjuures tööstussektori investeeringud teadusarendustegevustesse jäävad oluliselt alla Euroopa Liidu keskmisele.

Uuring näitab, et uuenduslikkus on Eesti ettevõtte arengu seisukohalt kriitilise tähtsusega. Kui innovaatiliste ettevõtete müügitulu kasvas perioodil 2014–2016 mõne protsendi võrra, siis mitteinnovaatiliste ettevõtete müügitulu kahanes enam kui kolmandiku võrra ning eksport veelgi rohkem. Selleks et välisturgudel konkurentsivõimeline olla, on vaja järjepidevalt tegeleda uuendustegevustega.

Uuringutulemused näitavad, et innovatsiooni erasektoris takistavad rahapuudus, ettevõtete raskused laenu saamisel ning asjaolu, et suurele osale Eesti väikeettevõttetest ei ole teadus- ja arendustegevus jõukohane.

Innovatsiooniuuring tehakse ühtse metoodika alusel nii Euroopa Liidu kui ka OECD riikides iga kahe aasta tagant, uuringuperiood on kolm aastat. 2016. aasta uuringu kogumisse kuulus 3714 vähemalt kümne hõivatuga ettevõtet, neist 1878 kuulus tööstussektorisse ja 1836 teenindussektorisse.