28.07.2020 Teisipäev

Euroopas vähendasid enim tarbimist eestlased

Krediidihaldusteenuste ettevõtte Intrumi uuringu kohaselt kärpis 65 protsenti Eesti inimestest COVID-19 mõjul oma igapäevaseid kulutusi, mis oli Euroopa võrdluses kõrgeim näitaja. 

Tarbimise kasvu tõstsid näiteks kodumasinate ostud.
Tarbimise kasvu tõstsid näiteks kodumasinate ostud. Foto: pexels

Edetabelit juhtivale Eestile järgnesid 47 protsendiga Prantsusmaa ja 46 protsendiga Iirimaa. Euroopa keskmisest, milleks on 36 protsenti, tõusis kõrgemale ka 42 protsendiga Läti ja 38 protsendiga Leedu. Kõige vähem muuts pandeemia tarbimisharjumusi Ungaris, kus igapäevaseid kulutusi kärpis 21 protsenti inimestest. 23 protsendiga järgnevad Austria, Taani ja Saksamaa, teatas Intrum. 

"Arvestades sellega, et 79 protsenti Eestis küsitlusele vastanutest on rahulolematud oma igakuise säästuvõimega ning 32 protsenti isegi ei pane igas kuus raha kõrvale, võib mõista, miks COVID-19 tõttu tuli kulutusi kärpida," ütles Intrumi Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika.

Peale COVID-19 on kaks kolmandikku Baltimaade elanikest võtnud suuna vaid esmavajaliku ostmisele. Eestis on see naiste puhul levinum lähenemine kui meeste seas – vastavalt 73 ja 53 protsenti neist kavatseb osta esmavajalikke asju. Sama kehtib Lätis, kus oste piiravate naiste osakaal on 69 protsenti ning meeste oma 55 protsenti, samas kui Leedus erinevusi ei ole.

Eestis on vanuserühma 22–37 kuuluvad inimesed ostude tegemisel kõige valivamad – neist mõtleb oma ostude üle järele 67 protsenti vastanutest. Kuid Eesti ja Leedu noorimas vanuserühmas 18–21 ütlesid ainult pooled vastajad, et ostavad esmavajalikke asju. Lätis avaneb teistsugune pilt, kuna seal vastas noorimas vanuserühmas 75 protsenti, et ostavad vaid vajalikke asju.

Uuringu kohaselt olid Eesti ja Leedu noored vähem mures oma tarbimisharjumuste pärast. Kuna paljud neist sõltuvad vanemate sissetulekutest, siis nad ei pruugi kohe ära tunda vanemate madalama sissetuleku või ajutise töötuse mõju. Sellega kaasneb suurem surve perede rahaasjadele ning praegu on hea olukorrast omakeskis rääkida, eriti kuna pole välistatud COVID-19 teine laine,

lisas Valeika.

Siiski on tarbimisharjumused Eestis kiiresti taastunud, kuna statistikaameti andmetel oli maikuus jaekaubanduse käive peaaegu sama, mis mais 2019, vähenedes aastaarvestuses vaid üks protsent. Kasv tuli suures osas majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustest, samuti kaubagruppides nagu arvutid ja nende lisaseadmed, raamatud, sporditarbed, mängud, mänguasjad, lilled ja istikud.

Samas näiteks tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes vähenes müügitulu maikuus 22 protsenti.

COVID-19 uuringu raames küsitleti 24 Euroopa riigis 4800 inimest. Uuringu valimisse kuulusid mehed ja naised alates 18. eluaastast, kes korraldasid kas täielikult või osaliselt oma leibkonna rahaasju. Ühe riigi vastajate minimaalne arv oli 200 ning valimi koostamisel võeti arvesse sugu, vanust ja elukohta, et saavutada iga riigi jaoks võimalikult representatiivne tulemus.

Uuringu viis 11.-12. mail läbi Financial Times Groupi kuuluv ja Londonis peakontorit omav ettevõte Longitude.

Intrum on Euroopa krediidihaldusteenuste ettevõte, mis tegutseb 25 riigis. Ettevõttes töötab üle 10 000 inimese.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes