Nimelt oodatakse eurotsooni tänavuseks majanduskasvuks 1,2% ning järgmisel aastal juba 1,8%. Euroopa Liidus tervikuna peaks tänavune majanduskasv jõudma 1,5%-ni ja 2015. aastal 2%-ni. Majanduskriisist taastumisest annab tunnistust ka ettevõtjate aina kasvav optimism tuleviku suhtes - ärioptimism Euroopa Liidus tõusis tänavu esimeses kvartalis 37%-ni. Võrdluseks võib öelda, et veel 2013. aasta neljandas kvartalis oli nn optimismi näitaja kõigest 21%. Kõige optimistlikumad on majanduse väljavaadete suhtes Suurbritannia, Iirimaa ja Saksamaa ettevõtete juhid ning Hollandis ja Rootsis on ettevõtjatel majanduse käekäigu suhtes varasemast tunduvalt positiivsemad ootused.
Usk positiivsetesse majandusväljavaadetesse väljendub ka ettevõtjate prognoosides tulu kohta – kasvu võrreldes mulluse aastaga ootavad paljud. Küll aga ei jaga oma kolleegide optimismi tulude kasvu kohta Itaalia ja Prantsusmaa ettevõtjad. See on ka arusaadav, sest mõlema riigi majanduskasv peaks järgmisel kahel aastal jääma alla regiooni keskmise ning poliitiline ebastabiilsus ei anna samuti liigset põhjust optimismiks. Arvestades sellega, et Itaalia ja Prantsusmaa majandused moodustavad eurotsooni SKP-st kokku 38%, võib nende riikide kehv käekäik paraku mõjutada ka ülejäänud Euroopat. Kuid nagu öeldud, paistavad praegu suurema osa Euroopa riikide ettevõtete juhtidele käesoleva ja järgmise aasta majandusväljavaated positiivsena.
Toetus eurole püsib kõrgel
93% eurotsooni riikides tegutsevate ettevõtete juhtidest tahab, et eurotsoon jääks püsima . Samasugune oli toetuse protsent ka möödunud aastal. Samas peab neist mõnevõrra vähem, 75%, oma riigi viibimist eurotsoonis positiivseks ning eurotsoonist lahkumist peab heaks mõtteks 9%.
Üldiselt näevad ettevõtjad positiivsena ka majanduskoostöö edasist laienemist, kuid Eestis, Saksamaal ja Hollandis on kasvanud nende juhtide arv, kes Euroopa edasisele integratsioonile hea pilguga ei vaata.
Olulised märksõnad Euroopas tänavu ja järgmisel aastal:
- Taastumine majanduskriisist on kindel ning käesolevaks aastaks oodatakse Euroopa Liidu SKP näitajaks 1.5% ning järgmisel aastal 2%. Töötus peaks püsima aga nii sel kui järgmisel aastal veidi üle 10%.
- Ärioptimism on võrreldes möödunud aasta sama ajaga järsult tõusnud.
- Euroopa üks probleemidest on deflatsioonioht, kuna märtsis langes inflatsiooni määr 0,5 protsendini, mis on märkimisväärselt väiksem kui eesmärgiks seatud 2%.
- Noorte seas valitsev suur tööpuudus on risk majanduse pikaajalisele heale käekäigule.
- Toetus euro suhtes püsib jätkuvalt kõrgel ja enamus ettevõtteid näeb eurotsoonis olemist positiivsena. Riikidest, kes pole veel euroga liitunud, kuid on selle suunas teel, on Taani ja Leedu euro suhtes positiivselt meelestatud, kuid Poolas teeb toetus ühisrahaga liitumise suhtes vähikäiku.
Grant Thornton International Business Report´i andmed pärinevad Euroopa Liidu ja kuue liitu mitte kuuluva riigi ettevõtete juhtidega tehtud intervjuudest, kokku üle 3100 intervjuu. Uuring viidi läbi 2013. aasta novembrist kuni 2014. aasta veebruarini .
Aivar Kangust,
partner ja vandeaudiitor,
Grant Thornton Rimess
