Kliimamuutused ja majandus
Viimase poole aasta sündmused on pannud ilmselt paljusid endalt küsima, kas Lõuna-Eesti tormid, Austraalia maastikupõlengud ning erakordselt lumevaene ja soe talv Eestis on kliimamuutuse ilmingud või pigem juhus. Aeg-ajalt esineb ju ikka selliseid sündmusi, aga mis ajani võime neid pidada tavapärasteks nähtusteks, mitte aga harukordseiks erandeiks?
Majandus taastub pandeemia tugevamast mõjust
Koroonaviiruse pandeemiast tingitud globaalne majanduskriis on olnud sügav ja laialdane. Selle löök majandustele on olnud väga tugev ja järsk, aga tõenäoliselt ka lühem kui aastatel 2008–2009 globaalse majanduslanguse ajal. Meie hinnangul – mis paistab olevat ka konsensus – jäi enamikus arenenud tööstusriikidest kõige sügavam majanduslangus teise kvartalisse ja see peaks käesoleva aasta teisel poolel taanduma.
Nüüdisaeg lõhub traditsioone
Kakskümmend üheksa aastat tagasi 35 dollari suuruse kuupalgaga alustanud Eesti on tänaseks saavutanud isegi rohkem, kui toona soovida julgesime. Loomulikult ei tähenda tänane 1400 euro suurune keskmine palk seda, et nüüd elame üle neljakümne korra paremini kui toona, kuid sellele vaatamata on meie areng olnud muljetavaldav.
Tööandjad: majanduse elavdamise lühiajaline plaan peab lähtuma pikemaajalistest eesmärkidest
Eesti Tööandjate Keskliit osales valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ärijuhtidest, majandusteadlastest ja analüütikutest koosneva ekspertkogu töös, mille eesmärk oli valitsuse nõustamine majanduse taaskäivitamise küsimustes.
Teabel on tohutu mõju
Ebatäpne statistika mõjutab kõiki majandusandmetega kokku puutuvaid ja nende põhjal otsuseid tegevaid inimesi ning institutsioone.
