Eesti ettevõtlussektori kogukasum kasvas eelmisel aastal esialgsetel andmetel 4 protsenti 2,9 miljardi euroni, teatas statistikaamet kolmapäeval.
"Võttes arvesse mullust majanduskeskkonda, ei ole 4-protsendiline kasumite kasv isegi niivõrd halb tulemus. Eriti muljetavaldav on töötleva tööstuse kasumi 20-protsendiline tõus, sest eksportivate ettevõtete jaoks olid kasvutingimused mullu selgelt kehvemad, kui 2017. aastal," ütles Nestor.
Teisalt ei saa tema sõnul välistada, et seda aitas ilustada mõni ühekordne sündmus. Näiteks suurenes metallitööstuse kasum pea 40 miljoni euro võrra, kuigi tööjõukulude kiirel kasvul on haru konkurentsivõimele olnud tõenäoliselt tugev mõju.
"Konkreetsetest tegevusaladest on huvitav veel ka ehitussektori kasumi enam kui 40-protsendiline langus, mis viitab sellele, et rekordilise ehitusmahu juures ei ole ettevõtted suutnud sisendhindade tõusu piisavalt arvesse võtta. Suures pildis on jätkuv probleem ettevõtlussektori kasumlikkuse kahanemine," rääkis analüütik.
Kvartalistatistika põhjal langes kasumite osakaal käibest mullu alla 5 protsendi taseme. Ühelt poolt on Nestori sõnul probleemiks tööjõukulude väga kiire kasv, mida ettevõtted ei suuda klientidele täies mahus edasi kanda. Teisalt on kiire majanduskasvu aastad, kui käive kasvab keskeltläbi 10 protsenti tempos, muutnud tema hinnangul ettevõtjad kulude kasvu osas tavapärasest leebemaks.
"Selline trend muidugi igavesti kestma ei saa jääda ja ettevaates peavad ettevõtted suutma kulude tõusu oma toodetesse ja teenustesse hinnastada või asuma jõulisemalt kulusid piirama," lisas SEB majandusanalüütik.
