„Toidutootmine ei ole kulu, vaid strateegiline investeering Euroopa tulevikku ja julgeolekusse. Kahjuks näitab Komisjoni ettepanek, et sellele enam senisel kujul ei vaadata,” sõnas Kerli Ats. „Toetuste vähendamine ja senise kahe sambaga struktuuri kaotamine tähendab, et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide põllumajandustootjad peavad tulevikus toime tulema ebastabiilsema ja vähem ettearvamatuma toetussüsteemiga.”
Euroopa Komisjon plaanib ÜPP siduda partnerlusfondiga
Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku vähendada ÜPP eelarvet reaalhindades ligi 30 protsendi võrra ehk 387 miljardilt 300 miljardile eurole 2025. aasta hindades ning liita ÜPP osana niinimetatud ühtsesse partnerlusfondi, mis hõlmaks ka regionaal-, kalandus- ja maaeluarengu toetusi. Seni iseseisev põllumajanduspoliitika kaotab sellega oma „ühise“ olemuse ning muutub suuresti liikmesriikide tasandil hallatavaks.
Atsi sõnul on toidutootmine muutunud aasta-aastalt kallimaks – sisendihinnad kasvavad, käimas on sõda Ukrainas, Euroopa Liit sõlmib uusi vabakaubanduslepinguid, tarbijad ootavad taskukohast hinda ja samal ajal kehtestatakse tootjatele järjest ambitsioonikamaid keskkonna- ja kliimaeesmärke.
„Need ootused ei ole ebamõistlikud, kuid neid ei saa täita ilma tugeva ja eraldiseisva toetusmehhanismita. Meil on vaja rohkem, mitte vähem vahendeid toidutootmise kestlikkuse tagamiseks, olgu selleks investeeringud kliimamuutustega kohanemiseks või loomade heaolu parandamiseks. 30-protsendiline eelarvekärbe on üle mõistuse suur ja paneb Euroopa toidutootjad väga keerulisse olukorda. Sellist sõnumit ei saa põllumajandustootjad aktsepteerida,“ ütles Ats.
Toidutootmise strateegiline roll on ohus
Copa-Cogeca on nimetanud 16. juulit „mustaks kolmapäevaks Euroopa põllumajandusele“ ning toonud esile, et kavandatav reform tähendab tegelikkuses ÜPP, mille põhialuseid ei ole muudetud selle loomisest peale, lammutamist: kahe samba (otse- ja maaelutoetused) kaotamist, poliitilise vastutuse hajutamist ning liikmesriikidevahelise solidaarsuse kadumist.
Organisatsioon on rõhutanud, et just peretalud – Euroopa toidujulgeoleku ja maapiirkondade kestlikkuse selgroog – on need, keda see reform kõige valusamalt tabab. Lühikese ajaga on Copa-Cogeca petitsioonile Komisjoni eelarveplaanide vastu alla kirjutanud juba enam kui 6000 organisatsiooni üle Euroopa.
„Euroopa Komisjon on võtnud suuna, mis viib meid tagasi killustatud põllumajanduspoliitikasse, kus igal liikmesriigil tuleb ise leida viis, kuidas üha suurematele probleemidele lahendusi leida. See ohustab ühist turgu, nõrgestab toidutootmise strateegilist rolli ja suurendab tootjate ebavõrdsust,” lisas Ats.
EPKK kutsub üles Eesti valitsust ja Euroopa Parlamendi liikmeid aktiivselt sekkuma ja seisma selle eest, et Euroopa toidutootmise võimekus, kestlikkus ja majanduslik elujõulisus oleks tagatud. „Euroopa vajab tugevat ja eraldiseisvat ÜPP-d, mis ei ole lihtsalt üks osa rahastusfondide mosaiigist, vaid on läbimõeldud ja strateegiline poliitika,“ lisas Ats.
