Kavandatav 2040. aasta eesmärk on vaheetapp Euroopa Liidu varem seatud eesmärkide – vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 55 protsenti ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus – vahel.
Eesti seab läbirääkimistel fookusesse realistlikud eesmärgid
Ettepanekut hakatakse nüüd arutama liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga eesmärgiga jõuda kokkuleppele käesoleva aasta sügisel. Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul on Eesti lähenemine läbirääkimistele konstruktiivne, ent kindlate põhimõtetega.
"2040. aasta eesmärk on vajalik vahe-etapp, mis annab pikaajalise investeerimiskindluse ja suuna kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Samas ei saa me seada eesmärke, mille saavutamiseks puuduvad reaalsed vahendid. Seepärast on hea meel, et Euroopa Komisjon arvestas juba ettepaneku tegemisel Eesti tõstatatud oluliste punktidega," märkis Klaas.
"Meie jaoks on läbirääkimiste keskmes kolm tingimust: uute tehnoloogiate olemasolu ja kättesaadavus, õiglane ligipääs rahastusele kõigile liikmesriikidele ning piisav paindlikkus, mis arvestab riikide erinevate lähtepositsioonide ja senise panusega. Ilma nende eeltingimuste täitmiseta seame ohtu nii oma majanduse konkurentsivõime kui ka rohereformi usaldusväärsuse laiemalt," ütles Klaas.
Eesti on seisukohal, et ambitsioonikate sihtide seadmisel tuleb tagada ka nende saavutamise eeldused. Näiteks peab eesmärgi täitmine põhinema reaalsetel ja kättesaadavatel tehnoloogiatel.
Määrus peaks sisaldama klauslit, mis võimaldab eesmärke üle vaadata, kui uute tehnoloogiate areng ja kasutuselevõtt ei toimu oodatud tempos. Eesti jaoks on oluline võrdne ligipääs rahastusele sõltumata riigi suurusest.
Heite vähendamiseks vajalike investeeringute tegemine peab olema jõukohane kõigile liikmesriikidele, sealhulgas väiksema majandusega riikidele. "Kuigi esialgne ettepanek neid tingimusi üldjoontes kajastab, seisab Eesti läbirääkimistel nende selgema ja siduvama sõnastamise eest," kommenteeris Klaas.
Eesti ettevalmistus kliimakindla majanduse seaduse eelnõu koostamisel on andnud tugeva aluse Euroopa Liidu tasandi läbirääkimisteks.
"Tänu põhjalikule analüüsile teame, et ainuüksi olemasolevate tehnoloogiatega ei ole 90 protsenti heite vähendamine saavutatav. Oleme valmis oma riigisiseseid eesmärke üle vaatama, kui uued lahendused muutuvad kättesaadavaks, ning ootame sarnast tingimuslikku lähenemist ka Euroopa Liidu tasandil," sõnas Klaas.
Komisjoni ettepanek sisaldab ka uusi elemente, nagu rahvusvaheliste krediitide kasutamine ja negatiivse heite arvestamine heitkogustega kauplemise süsteemis.
Kliimaministeerium analüüsib nende ettepanekute mõju ja sobivust Eestile põhjalikult ning kujundab oma lõpliku seisukoha läbirääkimiste järgmiseks etapiks hiljemalt septembris.
