Kirjas tänavad riigid volinikku seniste pingutuste eest kriisiabi meetmete rakendamisel, kuid ühtlasi märgivad, et jätkuv Venemaa impordikeeld ja põllumajandusturgude üldine madalseis põhjustavad hiiglaslikke kahjusid Balti riikide põllumajandustootjatele, teatas põllumajandus-kaubanduskoda.
"Kuigi Euroopa Liit on Balti riikide põllumajandustootjaid viimase pooleteise aasta jooksul kahel korral erakorraliselt toetanud, ulatuvad piima- ja sealihatootjate kompenseerimata kahjud mitmesaja miljoni euroni. Kuigi turukriis on kestnud juba pikalt, jätkavad põllumajandustoodete hinnad langust ja põllumajandusettevõtted võitlevad tõsiselt ellujäämise nimel," ütles koja juhataja Roomet Sõrmus pressiteate vahendusel.
Kirjas paluvad Balti põllumehed täiendavat erakorralist abi, et ära hoida põllumajandustootjate pankrotilaine Balti riikides. Ilmselt on vajalik üle vaadata ka riigiabi andmise määrad, kuid see ei tohi viia konkurentsimoonutusteni ühisturul, teatas koda.
Samuti on Balti põllumeeste hinnangul vajalikud tõhusad lahendused põllumajandusettevõtete laenude finantseerimiseks ja refinantseerimiseks, muu hulgas tuleks kaotada bürokraatlikud takistused liisingute kasutamisel investeeringute rahastamisel.
Põllumajandusturgude tasakaalu taastamiseks tuleks sektori hinnangul parandada turukorralduse meetmete rakendamist, samuti tuleks luua Euroopa Liidu ülesed ekspordikrediidi instrumendid. Ekspordi edendamiseks on vajalikud muudatused müügiedendusprogrammides.
Samuti juhivad põllumehed kirjas tähelepanu võimalustele põllumajandustootmise kulude vähendamiseks, näiteks väetiste sisseveol rakendatavate impordimaksude kaotamise teel. Samuti on pöördujate sõnul vajalik Euroopa Liidu pikaajaline strateegia turukriiside leevendamiseks. Toetada tuleks ka põllumajandustootjate ühistegevust, mis aitaks leida pikaajalisemaid lahendusi põllumajandustoodete ühisel turustamisel, vahendas BNS.
