Esmaspäev, 19 Aprill 2021 10:39

Kaitse töölepingu ülesütlemisel

Millal ei või tööandja töölepingut üles öelda?

Olen rase. Tööandja rääkis, et kui ettevõtte olukord ei parane, võib ta mõned töötajad sügisel koondada. Ma ei soovi tööandjale oma rasedusest teada anda, kuid ei soovi ka töökohta kaotada. Kas ma pean tööandjale ütlema, et olen rase, et ta mind koondada ei saaks?

Kolm kuud metsa ostu-müügi maaklerina töötanud naine esitas pärast töösuhte lõppu avalduse töövaidluskomisjonile. Ta palus tühistada töölepingu ülesütlemine ja mõista tööandjalt välja kaheksa kuu keskmise töötasu hüvitis summas 4872 eurot. Lisaks soovis naine tuvastada, kas tööandja katkestas temaga töölepingu raseduse tõttu, paludes mittevaralise kahju hüvitiseks 3000 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 20. aprillil 2016 töötaja avalduse osaliselt, vähendades hüvitist kuue kuu keskmisele töötasule.
Töötaja on enne rasedus- ja sünnituspuhkust viidud üle kergemale tööle ning saab selle tõttu väiksemat töötasu (ülejäänud summa hüvitab haigekassa). Peale kergemat tööd jääb töötaja rasedus- ja sünnituspuhkusele 140-ks päevaks. Tööleping lõpetatakse rasedus- ja sünnituspuhkuse viimasel päeval. Kuidas arvestatakse puhkusekompensatsioon? Kas keskmine tasu arvestatakse kergemale tööle üleviimisel teenitud töötasu järgi? Sel juhul ju töötaja kaotab päris palju.

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

1. septembrist 2019 muutub vanemahüvitise arvestusperiood ehk vanemahüvitist hakatakse arvutama raseduseelse ehk lapse sünnist üheksale kuule eelnenud 12 kalendrikuu alusel. Lapsevanemad saavad oma vanemahüvitise arvestusperioodi arvutada sotsiaalkindlustusameti ja kalkulaator.ee koostöös valminud kalkulaatori abil.

Vanemahüvitisele tekib õigus juba järgmisel päeval pärast seda, kui lapse emal lõpeb sünnitusleht. Enamasti on see 70-110 kalendripäeva pärast lapse sündi. Kui lapsevanem saab vanemahüvitist juba enne 1. septembrit 2019, jätkatakse lapsevanemale hüvitise maksmist samadel alustel ja samas summas nagu seni maksti. Seega vanemahüvitist neile lapsevanematele ümber ei arvutata.

Jätkuvalt on eelnevalt töötanud emal õigus sünnituslehele jääda ja sünnitushüvitist saada kokku 140 kalendripäeva eest. Ema võib oma õigust sünnitushüvitisele hakata kasutama 70 kuni 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.

Emadel, kelle sünnitusleht algab enne 13. aprilli 2019 (k.a.), tekib vanemahüvitise saamise õigus igal juhul enne 1. septembrit 2019 ja vanemahüvitis arvutatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude alusel. Emad, kelle sünnitusleht algab 14. aprillil 2019 või pärast seda, hakkavad vanemahüvitist saama uue süsteemi järgi ehk nende vanemahüvitis arvestatakse rasedusele ehk üheksale kalendrikuule eelnenud 12 kalendrikuu põhjal. Seega emadel, kelle lapse eeldatav sünnikuupäev jääb vahemikku 13.05.2019–22.06.2019 ja kellel on õigus sünnitushüvitisele, võib vanemahüvitise arvestusperiood sõltuda sellest, millal on ema sünnituslehe ja seega sünnitushüvitise algus.

Täpsemalt on uus arvestusperiood, mis jõustub kõigile pärast 01.09.2019 vanemahüvitist saama hakkavatele vanematele, toodud järgnevas tabelis. Kui laps sünnib näiteks 2019. aasta novembris, arvutatakse vanemahüvitis perioodil veebruar 2018 – jaanuar 2019 teenitud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel.

Lapse sünnikuu

Uus vanemahüvitise arvestusperiood

juuni 2019

september 2017 – august 2018

juuli 2019

oktoober 2017 – september 2018

august 2019

november 2017 – oktoober 2018

september 2019

detsember 2017 – november 2018

oktoober 2019

jaanuar – detsember 2018

november 2019

veebruar 2018 – jaanuar 2019

detsember 2019

märts 2018 – veebruar 2019

jaanuar 2020

aprill 2018 – märts 2019

veebruar 2020

mai 2018 – aprill 2019

märts 2020

juuni 2018 – mai 2019

aprill 2020

juuli 2018 – juuni 2019

mai 2020

august 2018 – juuli 2019

Vanemahüvitise suurus (100%) arvestatakse igale saajale vastavalt tema sissetulekule, mida ta teenis vanemahüvitise arvestusperioodil. Kui inimene vanemahüvitise arvestusperioodil tulu ei teeninud, saab ta 2019. aastal vanemahüvitist 500 eurot. Kui inimene töötas, kuid teenis töötasu alla töötasu alammäära, on tema vanemahüvitis 540 eurot ning maksimaalne vanemahüvitise summa on 2019. aastal 3319,80 eurot.

Järjestikku sündinud laste puhul ehk olukorras, kus lapsed sünnivad lühema perioodi jooksul kui 2,5 aastat, lähtutakse jätkuvalt põhimõttest, et lapsevanemale makstakse seda vanemahüvitist, mis on talle soodsam. Seega kui lapsevanem pole laste sündide vahelisel perioodil töötanud ja tulu teeninud või tulu on väiksem kui eelmise lapse vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, võetakse uue lapsega seotud vanemahüvitise arvutamisel aluseks samad summad, mida arvestati eelmise lapsega seoses.

Vanemahüvitise kalkulaator

Lisainfot koos näidetega saab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt
255x300

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!