Uut seadusandluses

1. septembrist 2019 muutub vanemahüvitise arvestusperiood ehk vanemahüvitist hakatakse arvutama raseduseelse ehk lapse sünnist üheksale kuule eelnenud 12 kalendrikuu alusel. Lapsevanemad saavad oma vanemahüvitise arvestusperioodi arvutada sotsiaalkindlustusameti ja kalkulaator.ee koostöös valminud kalkulaatori abil.

Vanemahüvitisele tekib õigus juba järgmisel päeval pärast seda, kui lapse emal lõpeb sünnitusleht. Enamasti on see 70-110 kalendripäeva pärast lapse sündi. Kui lapsevanem saab vanemahüvitist juba enne 1. septembrit 2019, jätkatakse lapsevanemale hüvitise maksmist samadel alustel ja samas summas nagu seni maksti. Seega vanemahüvitist neile lapsevanematele ümber ei arvutata.

Jätkuvalt on eelnevalt töötanud emal õigus sünnituslehele jääda ja sünnitushüvitist saada kokku 140 kalendripäeva eest. Ema võib oma õigust sünnitushüvitisele hakata kasutama 70 kuni 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.

Emadel, kelle sünnitusleht algab enne 13. aprilli 2019 (k.a.), tekib vanemahüvitise saamise õigus igal juhul enne 1. septembrit 2019 ja vanemahüvitis arvutatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude alusel. Emad, kelle sünnitusleht algab 14. aprillil 2019 või pärast seda, hakkavad vanemahüvitist saama uue süsteemi järgi ehk nende vanemahüvitis arvestatakse rasedusele ehk üheksale kalendrikuule eelnenud 12 kalendrikuu põhjal. Seega emadel, kelle lapse eeldatav sünnikuupäev jääb vahemikku 13.05.2019–22.06.2019 ja kellel on õigus sünnitushüvitisele, võib vanemahüvitise arvestusperiood sõltuda sellest, millal on ema sünnituslehe ja seega sünnitushüvitise algus.

Täpsemalt on uus arvestusperiood, mis jõustub kõigile pärast 01.09.2019 vanemahüvitist saama hakkavatele vanematele, toodud järgnevas tabelis. Kui laps sünnib näiteks 2019. aasta novembris, arvutatakse vanemahüvitis perioodil veebruar 2018 – jaanuar 2019 teenitud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel.

Lapse sünnikuu

Uus vanemahüvitise arvestusperiood

juuni 2019

september 2017 – august 2018

juuli 2019

oktoober 2017 – september 2018

august 2019

november 2017 – oktoober 2018

september 2019

detsember 2017 – november 2018

oktoober 2019

jaanuar – detsember 2018

november 2019

veebruar 2018 – jaanuar 2019

detsember 2019

märts 2018 – veebruar 2019

jaanuar 2020

aprill 2018 – märts 2019

veebruar 2020

mai 2018 – aprill 2019

märts 2020

juuni 2018 – mai 2019

aprill 2020

juuli 2018 – juuni 2019

mai 2020

august 2018 – juuli 2019

Vanemahüvitise suurus (100%) arvestatakse igale saajale vastavalt tema sissetulekule, mida ta teenis vanemahüvitise arvestusperioodil. Kui inimene vanemahüvitise arvestusperioodil tulu ei teeninud, saab ta 2019. aastal vanemahüvitist 500 eurot. Kui inimene töötas, kuid teenis töötasu alla töötasu alammäära, on tema vanemahüvitis 540 eurot ning maksimaalne vanemahüvitise summa on 2019. aastal 3319,80 eurot.

Järjestikku sündinud laste puhul ehk olukorras, kus lapsed sünnivad lühema perioodi jooksul kui 2,5 aastat, lähtutakse jätkuvalt põhimõttest, et lapsevanemale makstakse seda vanemahüvitist, mis on talle soodsam. Seega kui lapsevanem pole laste sündide vahelisel perioodil töötanud ja tulu teeninud või tulu on väiksem kui eelmise lapse vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, võetakse uue lapsega seotud vanemahüvitise arvutamisel aluseks samad summad, mida arvestati eelmise lapsega seoses.

Vanemahüvitise kalkulaator

Lisainfot koos näidetega saab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt

Tulumaksuseaduse muutmisel ei tulnud ükski rahanduskomisjoni liige selle peale, et kui mitme kuu peale mõeldud sünnitushüvitis makstakse välja aasta lõpus, tuleb naistel tuludeklaratsiooni järgi hakata juurde maksma, kirjutab Postimees.

Riigikogu võttis 17. oktoobril vastu valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mis võimaldavad vanemahüvitist kasutada senisest oluliselt paindlikumalt.
Kolmapäev, 10 Oktoober 2018 16:41

Mida peaksid teadma vanemahüvitiste muudatustest

10. oktoobril olid Riigikogus teisel lugemisel paindlikumat vanemahüvitist lubavad muudatused. Edaspidi saavad ema ja isa olla samal ajal lapsega kodus ja saada vanemahüvitist, võtta vanemapuhkust kalendripäevade kaupa ning kombineerida töötamist ja lapsega koosolemist. Seetõttu tasuks pereplaneerimisel juba varakult läbi mõelda, kuidas lapse esimese kolme eluaasta jooksul vanemapuhkust mõlema vanema vahel jagada, kirjutab sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Pirjo Turk.
Sotsiaalkomisjon saatis 5. juunil riigikokku esimesele lugemisele perehüvitiste seaduse muudatused, mille kohaselt luuakse vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi enam valikuvõimalusi ning soodustatakse hoolduskoormuse jagamist vanemate vahel.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes