Kuidas prognoosida prognoosimatut? Koroonakriis ja majandus
Eriolukord on tänaseks Eestis kestnud kolm nädalat ja mõned päevad pealegi. Tavakodanikke huvitab üha enam, millal võib jälle vabamalt ringi liikuda ega pea poeukse taga kahemeetriste vahedega järjekorras seisma. Majandusanalüütikud mõtisklevad aga selle üle, kui palju majandus kehtestatud piirangute tõttu kokkuvõttes kannatada saab? Õiget vastust ei ole veel tegelikult kummalegi küsimusele.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Käimasoleva kriisi kohta on rohkem küsimusi kui vastuseid
Ilmselt on enamiku inimeste mõtetes, millal see kriis küll ükskord läbi saab ja elu normaliseerub. Kardan, et sellele ei oska veel keegi täpselt vastata. Eriolukorra algusest on möödas vaid veidi üle kahe nädala ja mai alguseni on veel viis nädalat. Kas selleks ajaks oleme viiruse leviku lõplikult seljatanud ja saame oma endise elu ja tööga vanaviisi edasi minna? Kahtlen. Milline saab olema elu pärast koroonaviiruse pandeemiat? Ka sellele küsimusele oleks vastus vaid spekulatiivne. Tõenäoliselt muudab see kriis majanduses ja inimeste käitumises palju — nii nagu enamus kriise on teinud. Iga kriis on õppetund millegi parandamiseks või muutmiseks, aga miks mitte ka hoidmiseks.
Viirus, mis pööras kogu maailma pea peale
Käesoleva majandusprognoosi koostamise ajal on maailmamajandus läinud langusesse. Valitsused teatavad iga päev üha uutest toetusmeetmetest ning keskpangad teevad kõik selleks, et rahustada finantsturge. Karmid abinõud, millega püütakse piirata viiruse levikut, vähendavad aga majandustegevust. Inimesed püsivad kodus ning kulutavad vaid esmatarbekaupadele, samas kui ettevõtted vaevlevad nõudluse puuduses, tootmine tõmbub kokku ning töötus on tõusutrendis. Majanduse seiskumine viib aga ulatuslike tagajärgedeni.
Täna arutab erikomisjon eriolukorra õiguslikke ja majandusaspekte
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab tänaavalikul istungil eriolukorra meetmeid ja milliseks kujunevad riigi eelarvelised koormused eriolukorras.
Oleme andnud valitsusele väga ulatuslikud volitused eriolukorras tegutsemiseks ja võrreldes meditsiiniliste näitajatega pole ühiskond seni ühegi haiguse pidurdamiseks maksnud nii kõrget hinda," ütles komisjoni esimees Jürgen Ligi.
Ligi sõnul on parlamendi kohustus teha järelevalvet otsuste sisu, proportsionaalsuse, ajastuse ja kooskõla üle.
Peame hindama nii õiguslikke piiranguid olukorras tegutsemisel kui majanduslikke ja rahanduslikke tagajärgi," rääkis Ligi. "Samuti soovime kuulda riikide koostööst ning nende reaktsioonide erinevuste põhjustest."
Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on valitsus otsustanud kehtestada Eestis eriolukorra ning rakendada erimeetmeid.
Istungile on kutsutud rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, riigikontrolli ja õiguskantsleri esindajad.
Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.