Maailmamajandust ootab teises kvartalis tugev langus
Koroonaviiruse leviku järel on maailmamajandust tabanud erakordselt ootamatu ning tugev šokk, nii nõudlus- kui ka pakkumispoolne. Hiinas, kust koroonaviirus alguse sai, avaldub kõige suurem mõju majandusele esimeses kvartalis ning seal toimuv annab meile suuniseid mõju ulatuse ja kestvuse kohta. Meie hinnangul langes Hiina majandus esimeses kvartalis küll 12%, kuid sealne majandustegevus hakkab juba tasapisi taastuma. Kui veebruaris mõjutasid Hiinas toimunud sündmused USA ja euroala veel vaid kaudselt, siis praeguseks on koroonaviiruse leviku mõju avaldunud ka seal. Eeldame oma põhistsenaariumis, et viiruse puhang saavutab oma tipu nii Euroopas kui ka USA-s teises kvartalis, tuues teises kvartalis kaasa järsu majanduslanguse. Majanduskasvu taastumine peaks toimuma aasta teises pooles ja seda kiirenevas tempos. Meie prognoosi järgi peaks maailmamajandus sel aastal langema 2%, kuid me ei välista ka süngemat stsenaariumi, mille järgi tuleb languseks 5%.
Majanduslangus USA-s on vältimatu
USA majanduskasv saab tugeva löögi, kuna viiruse leviku kontrolli alla saamiseks võetakse kasutusele järjest jõulisemaid meetmeid. Eratarbimine on järsult vähenenud ning alanud on ka koondamiste laine. Lähiajal teeb töötus kiire tõusu, mistõttu majanduslangust ei õnnestu vältida. Naftahindade langus mõjutab negatiivselt energiasektori investeeringuid ning teiselt poolt ei soodusta tarbimist, kuna majapidamised püsivad lähiajal kodus. Sel aastal langeb USA majandus meie hinnangul 3%.
Majanduslikult nõrk euroala saab tugeva löögi
Paljud euroala riigid on viimastel nädalatel võtnud kasutusele väga rangeid liikumispiiranguid. Teenuste sektor on suures osas suletud. Välisreisid on peatatud ning kaupade liikumine piirikontrollide taastamise tõttu halvatud. Töötlev tööstus on samuti löögi all – suured autotööstused sulgevad tehaseid. Laiaulatuslikud liikumispiirangud euroalal toovad sel aastal kaasa majanduslanguse, kusjuures teine kvartal tuleb tõenäoliselt kõige halvem… Samas, kui ulatuslikud liikumispiirangud ei kesta liiga kaua, üle kahe kuu, võib taastumine tulla kiire. Meie hinnangul langeb sel aastal euroala majandus 4%, kuid teeb järgmisel aastal tugeva, 4-protsendise kasvu.
Põhjamaid ja Balti riike ootab sel aastal samuti majanduslangus
Teenuste sektoris on paljudel ettevõtetel nõudlus täielikult ära kukkunud, kuna ettevaatlikud majapidamised püsivad nüüd oma kodudes. Töötlevat tööstust on tabamas häired tarneahelates ning nõudluse langus. Norra majandus saab eriti tugeva hoobi, kuna lisaks kõigele muule mõjutab seda tugevasti ka naftahindade langus. Soome ja Balti riikide majanduskasv liikus juba enne aeglustuval kursil. Saabunud kriis toob sel aastal kaasa tugeva majanduslanguse. Meie hinnangul peaks majanduslangusest taastumine tulema aga kiire. Sel aastal langeb Rootsis majandus meie prognoosi järgi 4% ning Soomes 3%. Lätis väheneb meie hinnangul majanduse maht aga 5-6% (Eestis ja Leedus 5%, Lätis 6%).
Mahukad toetusmeetmed keskpankadelt ja valitsustelt
Keskpangad ja riikide valitsused on kriisi leevendamiseks teatanud ulatuslikest meetmetest. Föderaalreserv on käitunud väga jõuliselt – intressimäära on langetatud nulli lähedale ning teatatud on piiramatust varaostuprogrammist ja mitmetest täiendavatest meetmetest likviidsuse toetamiseks. Meie hinnangul Föderaalreserv oma intressimäärasid sel aastal ei muuda. Laiaulatuslik eelarvepoliitiline pakett, mis sisaldab majapidamiste toetusmeetmeid, maksusoodustusi ning ettevõtete abipaketti, on hetkel arutamisel.
Euroopa Keskpank on võtnud aktiivse rolli majanduskriisi leevendamisel. Peale varaostuprogrammi suurendamise, pikaajaliste likviidsuslaenude väljastamise ja pankade kapitalinõuete lõdvendamise oodatakse EKP-lt veel lisameetmeid. Meie hinnangul peaks varaostuprogramm ulatuma 1 triljoni euroni. Ühtlasi ootame, et suurt rõhku pannakse ka ettevõtete võlakirjadele. Kui riikide valitsused otsustavad väljastada ühiseid pandeemia võlakirju, saab Euroopa Keskpangast nende peamine ostja.
Lisaks keskpankadele on ka paljude Euroopa riikide valitsused teatanud ulatuslikust abist, eesotsas Saksamaaga. Mitmed riigid teatavad otsestest meetmetest, mis ulatuvad 1,5-2 protsendini SKP-st ning riiklikest laenugarantiidest, mis mõne riigi puhul ulatuvad isegi kuni 10 protsendini SKP-st. Nõudlus lisaraha järgi on väga suur ning see toob järgnevatel aastatel kaasa globaalse võlakoormuse suure tõusu. Paljud ettevõtted peavad leppima kohustuste suurenemisega ning paljudel ei õnnestu toime tulla ilma valitsuse laiaulatusliku toetuseta.
