TRK 1140x140 ee gif
Lepingut sõlmides peab julgema oma huvi ja õiguseid maksma panna ning oskama eristada olulist ebaolulisest.

Lepingut on läbi aegade peetud kõige efektiivsemaks ühiskonna enesereguleerimise vahendiks. Mida tihedamaks ja keerulisemaks muutuvad ettevõtjate vahelised majandussuhted, seda keerulisemaks muutuvad ka neid suhteid reguleerivad lepingud. Igapäevases majandustegevuses koostavad lepinguid enamasti pooled ise, mitte väljaõppinud juristid. Nii see peakski olema. Seetõttu on üha olulisem mõista, kas ja kellega lepingut sõlmida ja milliseid kohustusi endale lepinguga võtta.

Teisipäev, 04 Juuni 2019 11:18

Õiguslik audit on määrava tähtsusega

Lepingueelsete läbirääkimiste käigus tunneb end kindlamalt pool, kellel on müügiobjekti kohta rohkem teadmisi – see annab oskuse suunata lepingutingimusi vastavalt enda soovile.
Töösuhtega seotud lepitusmenetluses kohaldatavad õigusaktid
  • Töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 13 lg 2 + seaduse 3. jagu
  • Lepitusseadus (LepS)
  • Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) §§ 4, 121¹, 627¹ ja peatükk 62¹ 

Paljud on tuttavad terminiga „bronn“, mis on eriti populaarne kinnisvara ostmisel ja müümisel. Enne korteri või kinnistu müüki sõlmivad ostja ning müüja esmalt omavahel broneerimislepingu, millega ostja (broneerija) kohustub maksma müüjale konkreetse summa selleks, et müüja jätaks teatud aja vältel teistele potentsiaalsetele ostjatele kinnisasja võõrandamata. Sellisel juhul makstud tasu näol on tegemist broneerimistasuga.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes