26.04.2021 Esmaspäev

Lepingus täpsustamata kohtualluvus toob pika kohtumenetluse

Tihti juhtub, et lepingu sõlmimisel soovivad äripartnerid seda lühemaks teha ja jätavad mainimata näiteks punkti vaidluste lahendamise korra kohta, kirjutab Anastasia Nezgovorova, arbitraažikohtu sekretär. Mis juhtub aga siis, kui sellisest lepingust vaidlus sünnib?

Mida täpsemalt on lepinguga vaidluste lahendamise kord sätestatud, seda lihtsam on tekkida võivat vaidlust seda menetleval asutusel lahendada.
Mida täpsemalt on lepinguga vaidluste lahendamise kord sätestatud, seda lihtsam on tekkida võivat vaidlust seda menetleval asutusel lahendada. Foto: pixabay

Kui kohtualluvus ei ole lepingus sätestatud, siis lähtuvad pooled kohtumenetluse algatamisel seaduses sätestatud kohtualluvusest (üldjuhul esitatakse hagi kostja elu- või asukohajärgsele maakohtule). Samuti on olukord lihtsam siis, kui on olemas kirjalik kokkulepe juba tekkinud või tekkida võiva vaidluse arbitraažikohtule lahendada andmise kohta, sest siis lähebki vaidlus arbitraažikohtule, mitte maakohtusse.

Samuti võtab arbitraažikohus lahendamiseks vaidlusi, kui nõusolek vaidluse lahendamiseks arbitraažikohtus on väljendatud hageja poolt hagi esitamisega, kostja poolt aga tegevusega, mis annab tunnistust tema vabatahtlikust allumisest arbitraažikohtu jurisdiktsioonile või rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevalt.

Eestis mitu arbitraažikohust

Eestis tegutseb alaliselt mitu arbitraažikohust: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus, Notarite Koja vahekohus ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vahekohus.

Olulise tähtsusega on see, et kohtu nimi, kus pooled soovivad tekkida võivad vaidlused lahendada, peab olema korrektselt nimetatud, et ei tekiks omakorda vaidlust, millist arbitraažikohut ikkagi lepingus silmas peetakse. Arbitraažikohtu nõukogu teeb esialgse otsuse vaidluse allumise kohta.

Näiteks lepivad pooled kokku, et vaidlus lahendatakse Rahvusvahelises Arbitraažikohtus Tallinnas. Aga kuna vastav nimi ei ole korrektne – õige on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus –, siis vastavalt kaubandus-tööstuskoja arbitraažikohtu reglemendile võib nõukogu küsida kostja arvamust kohtualluvuse kohta. Kostja aga põhjendab oma arvamuses, et kuna poolte kokkuleppe alusel peab vaidlus olema lahendatud muus kohtus, siis võib nõukogu jätta hagiavalduse või taotluse arbitraažimenetluse alustamiseks läbi vaatamata. Sel juhul ei kuulu tagastamisele ka tasutud registreerimismaks.

Mida täpsemalt on lepinguga vaidluste lahendamise kord sätestatud, seda lihtsam on tekkida võivat vaidlust seda menetleval asutusel lahendada. Sellega hoitakse kokku ka menetluskulusid.

Mida täpsem, seda parem

Kohtusse pöördumisel on tähtis ka vaidluse lahendamise periood. Täiendavate päringute ja kostja seisukohtade küsimine on üldjuhul aeganõudev. Aega võib kokku hoida juba lepingu allkirjastamise staadiumis, kui pooled vormistavad selle korrektselt ja võimalikult täpselt, sh määratledes, millises kohtus võimalikke vaidlusi lahendama hakatakse.

Soovitatav on määratleda ka vaidluse lahendamise koht, keel ja materiaalõigus. Näiteks kui juhtum allub kaubanduskoja arbitraažikohtule, siis võivad pooled leppida kokku, et vaidluste korral kohaldatakse Eesti Vabariigi seadusandlust ning näiteks rahvusvahelise tarneklauslite kogumiku „Incoterms 2020“ tingimusi (kui on tegemist näiteks tarnelepingust tuleneva vaidlusega.

Tavapärane on, kui pooled töötavad ka tellimuskirja alusel, milles puuduvad punktid kohtualluvusest ja kohaldatavast seadusandlusest. Need tingimused võivad olla ette nähtud raamlepinguga, mis aitab vaidluse lahendamisele kaasa. Vaidluse käigus võib pool refereerida nii tellimuskirjas kui ka raamlepingus sätestatut.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!