30.08.2018 Neljapäev

Riik tahab turule lubada ühistulised kindlustusseltsid

Rahandusministeerium tahab ehk juba tuleval aastal aktsiaseltside kõrval turule lubada ühistulised kindlustusseltsid, mis on väga populaarne tegutsemisvorm nii Euroopas kui ka Ühendriikides.
Rahandusministeerium tahab ehk juba tuleval aastal aktsiaseltside kõrval turule lubada ühistulised kindlustusseltsid, mis on väga populaarne tegutsemisvorm nii Euroopas kui ka Ühendriikides.
Rahandusministeerium tahab ehk juba tuleval aastal aktsiaseltside kõrval turule lubada ühistulised kindlustusseltsid, mis on väga populaarne tegutsemisvorm nii Euroopas kui ka Ühendriikides. Foto: pixabay.com

"Lisaks aktsiaseltsidele ja Euroopa ühingule saab eelnõu järgi ka tulundusühistu vormis kindlustusandjaid asutada," kirjeldas rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Kristiina Kubja BNS-ile äsja kooskõlastusringile läinud eelnõu eesmärki.

Optimistliku prognoosi kohaselt võiks tema sõnul jõuda ühistulise tegutsemise võimaluse loova eelnõu menetluse lõpetada enne riigikogu valimisi. "Kui see ei õnnestu, siis sõltub kõik juba sellest, kui kiiresti uus valitsus moodustub ja millal on riigikogu valmis tööd jätkama," ütles Kubja.

Ühistuline vorm tähendab sisuliselt seda, et kindlustusseltside omanikud on kindlustusvõtjad ise. Otseselt kindlustuse ostmist siiski ei nõuta ning liikmeks võib eelnõu järgi astuda iga füüsiline või juriidiline isik.

Advokaadibüroo Lextal partner, kindlustusõiguse spetsialist Olavi-Jüri Luik rääkis BNS-ile, et lihtsustades seisneb vahe selles, et kui kindlustusandjast aktsiaselts saab aasta lõpus kasumit, siis see läheb aktsionäridele, vastastikuses kindlustusseltsis ehk kindlustusühistus saab kindlustusvõtja aga kas järgmisel aastal teenust odavamalt või tehakse talle tagasimakse.

"Kui räägime Põhjamaadest, Soomest, Rootsist, Norrast, siis seal ei ole enamuses mitte kindlustusaktsiaseltsid, vaid vastastikused kindlustusseltsid – või vähemalt on neil märkimisväärne turuosa, kui nad ei ole ka enamuses. Ka Ameerikas on see väga populaarne," rääkis vandeadvokaat Luik.

Kubja märkis, et ühistuline kindlustus moodustab Euroopa Liidus ligikaudu 40 protsenti turu mahust. "Vahepeal oli ühistuna tegutsemine hääbumas, aga nüüd on see jälle populaarseks saanud," ütles ta.

Luik rääkis, et Eesti Vabariigi ajal enne 1940. aastat olid tema sõnul Eestis ka vastastikused seltsid enamuses. Pärast seda, Nõukogude Liidu ajal olid need mõistagi keelatud. Aastatel 1992 kuni 1995 olid ühistulised seltsid formaalselt lubatud, aga ühtegi vastastikust seltsi ei asutatud. 1995. aastal kadusid need aga seadusest ära.

Rahandusministeeriumi spetsialist Kubja rääkis, et alates 1995. aastast pole ühistuliste kindlustusseltside loomise vastu huvi tuntud ei poliitiliselt ega ka praktiliselt. Nüüd aga tuli see teema rahandusministeeriumis lauale ühest küljest seetõttu, et Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus selline võimalus puudub, ent teisalt ka seetõttu, et ministeeriumile on väljendatud praktilist huvi.

Praegu turul tegutsevate lõviosas väliskapitalile kuuluvate kindlustusandjatega võrreldes ei saaks ühistulised kindlustusandjad mingeid eeliseid. Tegutsemiseks tuleb neil täita ka küllaltki kõrge kapitalinõue ehk tegevuse alustamiseks tuleb saada kokku olenevalt tegevusest kas 2 või 3 miljonit eurot.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference