Põhjuseks on enamasti töö masinate ja seadmetega: saed, pressid, puurid ja muud töövahendid, millega on õnnetused kerged juhtuma. „Masin teeb seda, milleks ta on loodud: lõikab, puurib, pressib. Ta ei tunne kaasa, kui töötaja teeb vea,“ ütles tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Elina Soomets. „Kui käsi jääb masinasse, ei küsi masin, kas see oli juhus või kogematus – ta lihtsalt lõikab.“
Noored töötajad vajavad rohkem juhendamist ja tuge ohutuks tööks
Noored töötajad ei pruugi tunda riske ega ohutusreegleid. Sageli puudub neil ka töökogemus ja vajalik väljaõpe. Samas on noortele omane riskialtim käitumine – reegleid eiratakse teadmatusest, enesekindlusest või soovist teistele muljet avaldada.
„Sotsiaalne surve ja soov tõestada, et ollakse hakkama saajad, mängib samuti rolli. Tahetakse näidata, et suudetakse töötada sama kiiresti ja tõhusalt kui kogenumad kolleegid, isegi kui see tähendab ohutusreeglite rikkumist,“ selgitas Soomets.
Tööinspektsioon tuletab meelde, et tööandja kohustus on tagada töötajale ohutu töökeskkond ja vajalik väljaõpe. Noorel töötajal endal on õigus keelduda, kui tööülesanne tundub ohtlik või arusaamatu, kohustus küsida, kui midagi jääb arusaamatuks, ning vastutus mõelda potentsiaalsetele tagajärgedele.
