17.07.2018 Teisipäev

Riik soovib luua uut tööõnnetuste hüvitamise süsteemi

Riik plaanib tööõnnetuste hüvitamiseks luua erakindlustusel põhineva tööõnnetuste hüvitamise süsteemi, kus tööandjal on kohustus kindlustada oma töötajad tööõnnetuse toimumise suhtes. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda annab ülevaate uue süsteemi esmärgist, samuti sellest, keda see mõjutab ja mis on uue süsteemi sisu.

Mis on uue süsteemi eesmärk?

Eesmärk on lahendada hetkel kehtiva tööõnnetuste hüvitamise süsteemi kaks peamist probleemi: lihtsustada töötajatel kahjuhüvitise saamist ning motiveerida tööandjaid panustama töökeskkonda.

Keda mõjutab?

Uus tööõnnetuste hüvitamise süsteem mõjutab kõiki tööandjaid ja töötajaid. Suurim mõju avalduks töötlevale tööstusele, hulgi- ja jaekaubandusele ning ehitusele, sest nendes tegevusvaldkondades on tööõnnetusi kõige rohkem ning kulude kasv oleks seetõttu ka kõige suurem.

Milline on riigi esialgne nägemus erakindlustusel põhineva tööõnnetuste hüvitamise süsteemist?

  • Tööandjale pannakse kohustus sõlmida kindlustusleping, kusjuures tööandjal on õigus valida sobiv kindlustusandja.
  • Tööandja kindlustuse maksumus sõltuks tema riskitasemest (nt tegevusalast, töökeskkonnast, töötajate terviseseisundist, töökaitsevahendites) ja/või varasemast kahjuajaloost.
  • Riik loodab, et kui kindlustuse maksumus põhineb ettevõtte riskitasemel, siis see motiveerib tööandjat panustama töökeskkonna ohutusse ja tööõnnetuste ennetamisse.
  • Tööandjale pannakse kohustus kindlustada kõik töölepinguga töötajad ja avaliku teenistuse ametnikud.
  • Tööandja ei pea kindlustama võlaõigusliku lepingu alusel töötavaid isikuid, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid, füüsilisest isikud ettevõtjaid, Eestisse lähetatud töötajaid ning õppepraktikal osalejaid.
  • Tööõnnetuse toimumisel hüvitaks kindlustusandja töötajale tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju.
  • Kindlustusel tuleb hüvitada järgmised tööõnnetustega kaasnevad kulud:       
  • töövõimetushüvitis ehk osalise või puuduva töövõime ja ajutise töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu;
  • ravi- ja ravimikulud;
  • vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, nt kulutused meditsiinilistele abivahenditele, tööalase rehabilitatsiooni teenused (nt füsioterapeudi teenus), tööturuteenused (nt ümberõpe);
  • ülalpidamishüvitis kannatanu surma korral tema ülalpeetavale;
  • matusekulu;
  • mittevaraline kahju.
  • Töötajale ei maksta hüvitist, kui tööõnnetuse põhjuseks oli töötaja tahtlus.
  • Kindlustusandjal on õigus hüvitisi vähendada, kui tööõnnetus juhtus töötaja raske hooletuse tõttu. Näiteks oli töötaja alkoholi joove oluliseks põhjuseks, miks tööõnnetus toimus.
  • Erakindlustusel põhineva tööõnnetuskindlustuse kogukulu on rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt üle 30 mln euro aastas. 2016. aastal olid riigi kulud tööõnnetustele 8,9 mln eurot ning tööandjad maksid töötajatele 2017. aastal tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitisi ligi 6,5 miljoni euro ulatuses. Seega suureneksid kulud ligi kaks korda.

Kuidas toimub praegu tööõnnetuste hüvitamine?

Kehtivas tööõnnetuste hüvitamise süsteemis kantakse enamik tööõnnetustega seotud kuludest läbi solidaarse sotsiaalkindlustussüsteemi (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed). Lisaks riiklikust süsteemist saadavatele hüvitistele on töötajal õigus saada tööandjalt tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.

Millal plaanitakse jõustada tööõnnetuskindlustuse seadus?

Seaduse eeldatav jõustumise aeg on kõige varasemalt 2021. aastal.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes