17.05.2016 Teisipäev

Riigikohus: firmade juhatuste asukohanõude kaotamine tooks pigem kahju

Riigikohtu hinnangul on justiitsminister Urmas Reinsalu kava kaotada e-residentide toetamiseks äriühingute juhatuste Eestis asumise nõue ärikeskkonnale pigem kahjulik ja uus seadus ebavajalik, seetõttu jättis riigikohus eelnõu kooskõlastamata.

Riigikohus jättis kooskõlastamata eelnõu, mis kaotaks äriühingute juhatuste Eestis asumise nõude
Riigikohus jättis kooskõlastamata eelnõu, mis kaotaks äriühingute juhatuste Eestis asumise nõude Foto: PM

"Esmalt tuleb märkida, et kaheldav on see, kas Eestisse äriühingu loomisel on praegu üldse eriliseks takistuseks need sätted, mille kohaselt peab juhatus asuma Eestis või mille kohaselt peaks ühingut juhtima Eestist," kirjutas riigikohus kooskõlastuskirjas.

"Jääb arusaamatuks, miks ei taga juba praegu neidsamu eelnõuga taotletavaid eesmärke olemasolev nõue, et kui vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht ei ole Eestis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis, siis tuleb määrata dokumentide vastuvõtmiseks pädev isik."

Samuti märkis riigikohus, et ebaselgeks jääb plaanitava kontaktisiku institutsiooni õiguslik seisund ja tema aadressile omistatav tähendus.

"Kontaktisiku instituudi kaudu soovitakse tagada menetlusdokumentide ja tahteavalduste kättetoimetamine. Meie hinnangul on küsitav, kuidas on ikkagi kontaktisiku kaudu tagatud /…/ tahteavalduse kättetoimetatuks lugemine eemalviibijale, kelleks välismaal asuv juhatuse liige kahtlemata on," seisab kirjas.

Nimelt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. "On kaheldav, kuidas saab tahteavalduse kontaktisikule kättetoimetamisel olla kindel, et seda tõlgendatakse isiku enda mõistlikuks võimaluseks sellega tutvuda, kui senises kohtupraktikas on teatud olukordades peetud isegi tähitud kirja saatmist isiku aadressile ebapiisavaks," märkis riigikohus.

Samuti teatas riigikohus, et kui kehtestada põhimõte, et ühingu asukoht juhatuse asukoha tähenduses võib olla ka teises liikmesriigis, siis tuleks mõelda ka sellele, milline mõju on sellel rahvusvahelises eraõiguses. "Praegu on eelnõu seletuskirjas selgelt väljendatud, et rahvusvahelise eraõiguse sätteid ei kavandata muuta," seisab kirjas.

"Uue süsteemi tulemuseks võib olla see, et Eestis registrisse kantud äriühingut saab lugeda nii Eesti seaduse järgi Eesti ühinguks kui samal ajal ka mõne teise riigi ühinguks, kui juhatus asub seal ja selles riigis kehtib asukohateooria. Sisuliselt luuakse võimalus "topeltkodakondsusega" juriidiliste isikute tekkeks ja õigusselgusele selline olukord kasuks ei tule, pigem võib ebaselge õiguskeskkond lõppastmes Eestisse ühingu asutamise isegi senisega võrreldes ebaatraktiivsemaks muuta," märkis riigikohus.

Samuti on riigikohtu hinnangul oluline probleem kohtualluvuse ja vaidlustes kohaldatava õiguse reeglite hägustumine. "Kui lugeda Eestis registrisse kantud juriidilise isiku asukohaks välisriik, siis saab olema võimalik siin registrisse kantud ühingute vastu esitada hagi välisriigis, eeldusel, et ka välisriigi õiguse järgi loetakse juriidilise isiku asukohaks kohta, kust teda tegelikult juhitakse," märkis riigikohus.

"Samas saaks selliseid juriidilisi isikuid hageda samades vaidlustes ka Eestis, mis võimaldab niinimetatud foorumijahti ja võib kaasa tuua selle, et Eesti äriühingute ühinguõiguslike vaidluste üle otsustavad teiste liikmesriikide kohtud nende riikide õiguse alusel. Kui aga Eestis registrisse kantud äriühingute ühinguõiguslikud vaidlused hakkavad toimuma välisriigi kohtus välisriigi õiguse alusel, siis muudab see siinsete äriühingute osanike ning aktsionäride positsiooni ebakindlaks ja ettearvamatuks," seisab kooskõlastuskirjas.

"See tagajärg ei suurenda kindlasti kellegi soovi investeerida õiguse kohaldamise seisukohast sellise ebamäärase õigusliku seisundiga äriühingusse. Näiteks ei ole välistatud, et kui äriühing asutatakse ja kantakse registrisse Eestis, kuid seda juhitakse mõnest teisest liikmesriigist, siis lähtudes võimalusest pidada seda ühingut selle teise riigi äriühinguks, saab teda hageda teises riigis ja tõstatada seal ka muu hulgas küsimuse sellest, kas selle ühingu põhikiri peab olema kooskõlas selle riigi, mitte aga Eesti õigusega."

Justiitsministeerium saatis aprilli keskel kooskõlastusringile eelnõu, mis kaotaks äriühingute juhatuste Eestis asumise nõude, võimaldades e-residentidel firmasid juhtida ka väljastpoolt Eestit. Ühe riskina toob ministeerium samas välja ohu, et mujal asuva juhatusega firmat võib olla raske või võimatu hageda, samuti võib Eestist seaduse jõustumisel saada offshore-piirkond.

Eelnõuga soovib ministeerium kaotada nõude, et Eesti äriregistrisse kantud teatud äriühingute juhatus peab asuma Eestis. Seaduse jõustumisest alates oleks kõiki Eesti juriidilisi isikuid võimalik juhtida ka välisriigist, selgub justiitsministri allkirjaga eelnõu seletuskirjast.

Kui juhatus või seda asendav organ asub välisriigis, tuleb juriidilisel isikul määratleda kontaktisik, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente. Kui juriidiline isik, kelle juhatus ei asu Eestis, kontaktisikut ei määra, võib registripidaja eelnõu järgi algatada juriidilise isiku sundlõpetamise.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!