Küsimused-vastused

Rubriigis ''Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, raamatupidamise, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

Kas maksukohustuslasest Eesti ettevõttel tekib käibemaksukohustus järgmistel juhtudel:
1. Teenus (registreerimine jne) ostetakse väljastpoolt Euroopa Liitu asuvast riigist (Belize, Hongkong jne)
2. Sama teenus müüakse edasi:

  • EL-i firmale, millel on number VAT
  • firmale, mis ei ole EL-i riigist.
Eesti firma on sisuliselt selle teenuse edasimüüja.

 

 

 



Firmajuhil on sõlmitud firmaga mitteeluhoone rendi leping. Firmajuht on selle hoone omanik füüsilise isikuna ja ühtaegu mainitud firma omanik. 2009. aasta jooksul deklareeriti hoone renditulu koodiga 02, millele vastavalt maksti rendisummalt tulumaksu. Missugused rendi maksmisega seotud maksukoormused firmal veel tekivad? Mida peavad aastaaruandes näitama seotud isikud?

Kas isikliku sõiduauto sõiduarvestuseta kasutamise eest makstava hüvitise summa on rangelt reglementeeritud (1000 krooni) või see summa võib ka muutuda – 500, 800…?

Kuidas arvestada sotsiaalmaksu, kui inimene on tööl osalise ajaga (17.30–20.00 esmaspäev–reede) ning tema alaline töökoht on teises ettevõttes?

Kas seadusandlikes aktides on määratud mõiste “KÜLALINE”. Küsimus puudutab kulusid, mis on seotud külaliste vastuvõtuga. Kas “külaline” võib olla samast linnast mis vastuvõttev firma? Sellele vastavalt ka kulud: sõidud, toitlustus ja kultuuriüritused.

Eesti firma (VAT) saab Itaalia tarnijalt  (VAT)  EXW  kaupa, toimetab  kauba Hollandisse  ja ekspordib selle Hollandist kolmandasse riiki.

Itaalia tarnija kajastas tehingu ühendusesisese käibena. Samas Eestisse  kaup ei tulnud, mistõttu Eesti firma ühendusesisest soetamist ei deklareerinud.

Maksu – ja Tolliameti  andmebaasis on Eesti firmal  kauba ühendusesisene  soetus.
Kuidas sellisel juhul deklareerida soetust?

 

Eesti firma (VAT) saab Itaalia tarnijalt  (VAT)  EXW  kaupa, toimetab  kauba Hollandisse  ja ekspordib selle Hollandist kolmandasse riiki.

Itaalia tarnija kajastas tehingu ühendusesisese käibena. Samas Eestisse  kaup ei tulnud, mistõttu Eesti firma ühendusesisest soetamist ei deklareerinud.

Maksu – ja Tolliameti  andmebaasis on Eesti firmal  kauba ühendusesisene  soetus.
Kuidas sellisel juhul deklareerida soetust?

 

Firmal on sõiduauto, mille ta kavatseb rentida juhatuse liikmele – firma osanikule – 4000 krooni eest kuus. Kas sellise lepingu sõlmimine on õiguspärane ja millised maksud , peale käibemaksu , võivad tekkida, ning kas ei teki suhteid seotud isikutega?

 

Palun aidake selgitada puhkuse ümberarvestust järgmise näite varal.

Töötaja tööaasta algas 14. aprillil 2008. aastal ja lõppes 13. aprillil 2009. aastal.

Ajavahemiku  aprill – juuni 2009 eest  pälvis ta:
28:12x3=7 päeva puhkust .
Ajavahemiku juuli – detsember 2009  eest pälvis ta 14 päeva puhkust (28 päeva: 12x6=14 päeva).
7 päeva +14 päeva= 21 PÄEVA , MIS OLID TÖÖTAJALE ETTE NÄHTUD 2009.AASTAL,  aga tema kasutas ära 28 päeva.

Kas see tähendab , et 2010. aastal on selle töötaja puhkus seitsme päeva võrra lühem ja on tavalise 28 päeva asemel 21 päeva?
Kas selle töötaja puhkus on õigesti arvutatud? 

Mitteresidendist firma esitab meile arveid kaubamärgi kasutamise eest. Kuid nii see firma kui ka meie ettevõte kuulume 100% kolmandale firmale. Kas sellisel juhul on vaja maksta tulumaksu?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes