Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on e-resident välismaalane, kellele Eesti on hüvena loonud isiku kodakondsusjärgse riigi identiteedi alusel digitaalse identiteedi ja andnud välja digitaalse isikutunnistuse – e-residendi digi-ID. Lihtsustatult öeldes sarnaneb mitteresidentidele mõeldud digi-ID eestlastele tuntud digi-ID-dega, kuid nende õigusi on võrreldes residentidega teatud ulatuses piiratud. E-residendi digi-ID on kasutatav üksnes digitaalses keskkonnas isiku tuvastamiseks ja digitaalallkirja andmiseks. Varasemalt antud kontseptsioon puudus ja senini üksnes Eesti kodanikele ja residentidele mõeldud digitaalsed lahendused ei olnud välisriikides elavatele välismaalastele kättesaadavad.
Samuti võimaldab e-residendi institutsioon mitteresidentidest välismaalastel kasutada Eesti e-teenuste süsteemi dokumentide allkirjastamisel ilma kummagi osapoole Eestis viibimise kohustuseta. Sellega kaotatakse paberipõhised kulukad ja aeganõudvad paralleelprotsessid.
E-residendi institutsioon on autori arvates pikas perspektiivis Eestile kindlasti kasulik, sest võimaldab globaliseerunud maailmas meelitada ligi inimesi ja ettevõtteid, kes nähes just globaalses mõttes mugavaid e-teenuseid soovivad oma tegevust Eestiga siduda. Uue, 1. detsembril 2014 jõustuva, seaduse järgi on e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Arvestades e-residentsuse praktilisust ja lihtsust, autori arvates see institusioon ka oma eesmärgi täidab.
Kaupo Kask,
advokaat,
Advokaadibüroo Biin ja Biin
