04.09.2020 Reede

Välisomanike ettevõtete müük Eesti residentidele on kasvanud

Eesti Panga ökonomisti Madis Laasi sõnul on näha, et välisomanike poolt ettevõtete müük Eesti residentidele on arvuliselt kasvanud.

Eestisse tehtud omakapitaliinvesteeringute summad COVID-19 kriisi eelselt suurenesid ning samuti on kasvanud välis­investeeringute arv.
Eestisse tehtud omakapitaliinvesteeringute summad COVID-19 kriisi eelselt suurenesid ning samuti on kasvanud välis­investeeringute arv. Foto: pexels

"Tõenäoliselt on välisresidentide omanike ringist lahkumise taga osaliselt karmistunud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus. Samas võib see anda märku ka sellest, et Eesti ettevõtjad on suutnud pärast eelmist kriisi koguda piisavalt kapitali, et välisomanduses olevaid ettevõtteid tagasi osta ja teha omakapitaliinvesteeringuid," kirjutas Laas Eesti Panga blogis.

Laasi sõnul on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid ning tunne-oma-klienti põhimõtteid viimastel aastatel karmistatud – selle tulemusena on ka Eestis tegutsevad pangad oma kontrollimehhanisme oluliselt täiendanud.

Varasemast enam peavad kliendid tõendama enda seotust Eestiga või äritegevuse olemasolu Eestis. See on tinginud, et pangad on loobunud mõnede välisklientide teenindamisest ning pangakontode avamine ja ligipääs pangateenustele on muutunud osadele mitteresidentidest klienditele mõnevõrra keerukamaks,

tõi ökonomist välja.

Ta lisas, et samas tuleb arvestada, et kontosid on suletud ka muudel põhjustel, muu hulgas kliendi enda soovil, korduva kliendiandmete uuendamise nõude eiramise tõttu ning passiivsete kontode sulgemisena.

"Samuti on pangad olnud valivamad klienditele uute kontode avamise osas. Suur osa suletud kontodest puudutab tõenäoliselt välisresidente, kelle hoiused on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud," märkis Laas.

Ökonomist möönis, et kontode avamata jätmine või sulgemine võib mõjutada mitteresidentide omakapitali investeeringuid, kui mitteresidendi poolt asutatud uus ettevõte ei saa avada pangakontot või olemasoleva ettevõtte omanikuks asudes soovib pank nõuetele mittevastamise tõttu pangakonto sulgeda.

"Ehkki varasemast rohkem on lükatud tagasi kontode avamistaotlusi ja välisresidentide hoiused on oluliselt kahanenud, ei ole samal ajal välisinvestorite poolt Eesti ettevõtetesse tehtud omakapitaliinvesteeringute arv ega maht vähenenud," nentis Laas.

Ta tõi välja, et tulemused on hoopiski vastupidised – Eestisse tehtud omakapitaliinvesteeringute summad COVID-19 kriisi eelselt suurenesid ning samuti on kasvanud välis­investeeringute arv.

"Peamiselt teevad Eestisse investeeringuid Euroopa majanduspiirkonna rii­kide investorid, kuid viimastel aastatel on järjest enam kasvanud ka muudest piirkondadest pärit investeeringute arv," tõdes Laas.

Ökonomisti sõnul on investeeringu keskmine suurus alates 2014. aastast olnud kasvutrendis, kuid sealjuures tuleb arvestada, et majandustsükli kasvufaasis toimub tavapäraselt olulisi suuri investeeringuid, mis mõjutavad keskmisi näitajaid.

"Investeeringute arvu kasvu on vedanud info ja side ning kutse, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnad, kus on toimunud suurim kasv," märkis Laas.

Ökonomist märkis, et pangakontode sulgemine ja kliendisuhete lõppemine võib teoreetiliselt tähendada, et osa välis­investoreid on pidanud Eestist lahkuma – seda aitab iseloomustada välisomandis olnud ettevõtete välisomanike osakapitali vähendamine ja müük Eesti residentidele.

"Viimastel aastatel on selliste tehingute maht suurenenud, kuid valdavalt on seda mõjutanud üksikud väga suured tehingud, millel on muud majanduslikud põhjendused, kui rahapesu vastane võitlus ja kontode sulgemine," tõdes Laas.

Ta lisas, et vaatamata pangakontode avamise ja sulgemise osas kasutusele võetud karmistatud meetmetele on omakapitaliinvesteeringute tegemine Eestisse aktiivne.

"Andmed kinnitavad, et kui välisinvestori äritegevus on ka tegelikult Eesti majandusega seotud ja kehtestatuid reegleid järgitakse, siis on võimalik siin ka äri teha. Kasvanud välisinvesteeringute juures mängivad rolli majanduslikud ja sotsiaalsed ajendid," märkis Laas.

Ökonomist tõi välja,et kuni Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsus ja oodatav tulu kaaluvad üle pangateenuste kasutamise juures oleva mõningase tülikuse, ei ole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuded välisinvesteeringute tegemisel märkimisväärseks takistuseks.

Tegemist on 2019. aaasta lõpu seisuga koostatud ülevaatega.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!