20.04.2016 Kolmapäev

Veerand Eesti elanikest oleks valmis kolima riigi üürikorterisse

Tulemused näitavad aga, et inimesed liiguvad paindlikuma elustiili poole, kus elukoht ei määra töökohta, vaid töökoht määrab elukoha
Tulemused näitavad aga, et inimesed liiguvad paindlikuma elustiili poole, kus elukoht ei määra töökohta, vaid töökoht määrab elukoha PM

Uuringu kohaselt oleks tervelt 26% Eesti elanikest valmis kolima riigile kuuluvasse üürikorterisse, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri juhtimisel tellis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium uuringu, mis kaardistab Eesti elanike suhtumist eluasemesse ja uuringu tulemused olid üllatavad ka ministrile endale.

Arvestades statistikat, mille järgi elab Eestis üüripinnal vaid 10% inimesi, ja levinud arvamust, et Eesti inimene eelistab pigem eluaset omada kui üürida, pidas Oviir tõenäoliseks, et valmisolek riigi üürikorterites elada jääb samuti umbes 10% juurde.
„Tulemused näitavad aga, et inimesed liiguvad paindlikuma elustiili poole, kus elukoht ei määra töökohta, vaid töökoht määrab elukoha, ning inimesed ei ole enam nii kinni soovis eluaset omada, vaid on valmis seda ka üürima,” kommenteeris Oviir.

Uuringu kohaselt on lausa veerand peresid sellised, kus vähemalt üks pereliige töötab kas mõnes teises linnas või välismaal. Selgelt tuleb esile seos, et mida väiksemas kohas inimene elab, seda sagedamini töötab mõni pereliige kodust eemal.

Oviir usub, et üürikorterite loomist riiklikult toetades saaks kindlasti inimeste elu- ja töökohavalikut mõjutada. Ta peab seda nii ääremaastumise lahenduseks kui ka inimeste Eestisse jäämise eeltingimuseks.

Valga linnapea Kalev Härk nõustub, et riiklikult toetatud üürikorterite programm võimaldaks teha eluasemeturu paindlikumaks ja toetada töökohtade teket väljaspool Harju- ja Tartumaad.

„Näiteks kui inimene leiab endale sobiva töökoha Valgas, siis pole tal vajadust hakata eluaset endale ostma, vaid saaks selle lihtsa vaevaga üürida. Kui vajadused muutuvad, siis ei pea tegelema kuluka ja aeganõudva ostu-müügiga, vaid on võimalik leida uus ja sobivam üüripind,” põhjendas ta.

Kuna väljaspool Harjumaad on üürikorterite valik ja seisukord kasin, juhtub Härgi sõnul järjest sagedamini, et uue töötaja leidmist pärsib tänapäevaste eluruumide puudumine. Lisaks ei ole erainvestorid pika tasuvusaja ja kapitali puudumise tõttu veel valmis võtma riski arendada üürikortereid kõikjal Eestis.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman suhtub riigi üürikorterite programmi kriitilisemalt ja peab seda ebavõrdseks konkurentsiks. „Neil, kes on ostnud investeeringuteks hulga kinnisvara või ehitanud maju, tuleb nüüd hakata riigiga konkureerima,” pidas Sooman seda vabasse ettevõtlusse sekkumiseks.

Riigi üürikorterite algatusse on skeptiliselt suhtunud ka sotsiaaldemokraatide koalitsioonikaaslased Reformierakonnast.

Riiklik üürikorterite programm peaks rakenduma aastail 2017–2020. Esimese etapina valmib juhtprojekt, mis töötatakse välja sellel aastal ja mille elluviimiseks on 2017. aasta riigieelarvesse planeeritud 2,5 miljonit eurot.

Igaks järgmiseks aastaks on planeeritud 5 miljonit eurot riigi investeeringuid, millele lisanduvad omavalitsuste ja erasektori investeeringud. Kokku on riigieelarve strateegias seega üürikorterite tarvis plaanitud 17,5 miljonit eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul võiks riigi üürikortereid olla kokku 6000. Programmi sihtrühmad on väiksema sissetulekuga leibkonnad, eelkõige noored spetsialistid, noored pered ja eakad, vahendas BNS.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes