Samasse ruumi pani ta pealtkuulamisseadme ka enne 10. maid ja võttis selle viis päeva hiljem ära. Selline pealtkuulamine tõi kaasa kriminaalmenetluse.

Kriminaalmenetlusseadustik lubab salajast pealtkuulamist ja selle salvestamist kriminaalasjas üksnes kohtu loal. Politseinikul puudus luba kolleegide jälitamiseks ja andmete kogumiseks, mistõttu oli ta tegu ebaseaduslikt, kirjutab Pärnu Postimees.

Enam kui 25 aastat töötanud politseinikule pandi süüks eraviisilist jälitamist, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Vormikandja tunnistas end süüdi ja kahetses oma tegu. Tema sõnul oli tegevuse eesmärk saada teavet kolleegi juhitava grupi probleemidest. 

Pealtkuulaja tunnistas, et valis konfliktide ja sisepingete lahendamiseks vale tööriista. Samuti ta kinnitas, et on aru saanud oma teo lubamatusest, kui kasutas ebaõigeid meetodeid, ning tal puudus igasugune seaduslik õigus teise menetlusgrupi koosoleku pealtkuulamiseks.

Sõltumata eesmärgist, ei ole era- ega tööalaste vestluste salajane pealtkuulamine lubatud ilma vastava kohtuloata. Politseiniku tööülesannete hulka ei kuulunud teise grupi juhi tegevuse hindamine enda alluvate probleemide lahendamisel, selleks salaja andmeid kogudes.

Pealtkuulatud politseinik ütles, et kuigi tema ja pealtkuulaja on erinevate gruppide juhid, siis tööd tehakse ühise meeskonnana. Samuti märkis ta, et kuigi ta ei kiida kollegi tegu heaks, mõistab ta teo eesmärki – leida lahendusi. Kannatanu seisukoht oli, et kolleeg ei kogunud andmeid isiklikust huvist, vaid soovist saada selgust tööalaste pingete tekkepõhjuste kohta.
 
Kannatanu sõnul kohtus pealtkuulaja nii tema kui teiste kolleegidega ning vabandas oma teo pärast. Pealtkuulaja tunnistas neile enda teo lubamatust ning et ta valis probleemidele lahenduse otsimiseks väga vale vahendi.

Kolleegid väljendasid prokuratuurile oma seisukoha, mille järgi nad ei tunne pealtkuulaja teost ennast riivatuna ja on ametikaaslasele andestanud. Töökaaslased kirjeldasid pealtkuulajat isikuna, kes püüab alati leida lahendusi, olukorda parandada ja kõiki aidata.

Ametivennad palusid kuriteo sooritanud politseiniku kriminaalasjas kaaluda selle lõpetamist oportuniteediga. See tähendab süüdistatava ja prokuröri kokkulepet, kui avalik huvi menetluse vastu puudub ja süü pole suur. Inimene ei pea sel juhul oma süüd tunnistama, kuid oportuniteet eeldab, et ta on teo siiski toime pannud. Karistusregistrisse aga märget ei lähe.

Enam kui veerand sajandit töötanud politseinikul pole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Lääne ringkonnaprokurör Elle Keemann nõustus kaitsjaga, kelle sõnul puuduvad viited asjaoludele, et kriminaalmenetluse lõpetamine ja karistamisest loobumine võiks viia selleni, et ta jätkaks uute süütegude toimepanemist.

Prokurör leidis, et õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kuna tegemist on ühekordse juhtumiga, politseinik ei ole pannud toime enne ega pärast talle süüks pandavat tegu ühtki süütegu, kinnitab see, et mitte seaduskuulekas käitumine ei ole isiku eluviisiks ning ta on teinud juhtunust piisavaid järeldusi.

Politseinikul tuleb tasuda riigituludesse 2000 eurot ja lisaks ka kriminaalmenetluse kulud, mis olid veidi üle 1200 euro.