10.02.2020 Esmaspäev

Pahandusi on jäätmetega, kalapüügis, jahinduses ja mujalgi

Keskkonnainspektsioon alustas eelmisel aastal keskkonnarikkumistega seoses 1201 väärteomenetlust, sealhulgas kõrgendatud tähelepanu all olnud jäätmevaldkonnas alustati 232 väärteomenetlust.

Kalapüügiga seoses algatati nii haldus-, väärteo- kui ka kriminaalmenetlusi.
Kalapüügiga seoses algatati nii haldus-, väärteo- kui ka kriminaalmenetlusi. Foto: Unsplash

Jäätmevaldkonnas on probleeme alates metsa alla viidud jäätmetest kuni ebaseaduslike riikidevaheliste jäätmevedudeni välja. Mullu oli inspektsiooni prioriteet võitlus seadusi eiravate jäätmekäitlejatega,“ ütles keskkonnainspektsiooni peadirektor Olav Avarsalu. "Jäätmekäitlusplatsidele kiputakse kokku kuhjama lubatust suuremad jäätmehunnikud, millest enamik on ehitus-lammutus jäätmed ja nende sorteerimisega ei saada hakkama. Kui metsa alla viidud prügihunnik on kole ja riivab silma, siis suurte jäätmehunnikutega kaasnevad juba tõsised ohud alates pinnasereostusest kuni tulekahjudeni välja. Ei ole harvad ka juhtumid, kus jäätmehunnikutega platsid jäetakse variisikutele ja lõpuks peab maaomanik või riik need koristama,“ lisas Avarsalu.

Kui võrrelda 2018. ja 2019. aasta andmeid, siis väärteomenetluste koguarv suurenes umbes 200 võrra. Suurim tõus oli looduskaitseseaduse ja kalapüügiseaduse rikkumiste registreerimises, vastavalt vastavalt 58 ja 31 protsenti, jahiseaduse rikkumiste arv tõusis 17 protsenti. Ennekõike jääb kasv Tartumaa arvele, kus väärteomenetluste arv aasta jooksul enam kui kahekordistus. Selle taga on teadlik tähelepanu suunamine võimalike probleemide väljaselgitamisele: ühelt poolt mais-juunis korraldatud kontrollreid kohapüügi rikkumiste tuvastamiseks, teisalt kontrolli tugevdamine Emajõe ääres puhkajate ja looduses liikujate üle.

2019. aastal alustatud 24 kriminaalmenetlusest 14 oli seotud kalapüügiga, seal hulgas kaks vähipüügiga. Pooled juhtumid leidsid aset Peipsi järvel. Looduskaitse suunal oli raiete kõrval - neist üks kaitsealuse liigi elupaigas - ka üks kriminaalmenetlus, kus rikkumine seisnes ohustatud liigiga kauplemises. Keskkonnakaitse suuna juhtumid käsitlesid loata kaevandamist, elavhõbeda maha kallamist ning riikidevahelist jäätmevedu.

Trahvide arv suurenes sarnaselt menetluste arvuga – 723-lt 925-le, trahvide kogusumma jõudis aga kõrgeimale tasemele, milleks on 405 040 eurot. Trahvisumma tõusu veavad juriidilistele isikutele määratavad kõrged trahvid – 2019. aastal pea kahekordistus 3000 eurot ületavate trahvide arv. Enam kui pooled neist on jäätmekäitlusnõuete valdkonnast. Kõigi trahvide kogusummast 36 protsenti moodustavad jäätmeseaduse alusel määratavad trahvid.

Haldusmenetlusi viib keskkonnainspektsioon läbi eesmärgiga saavutada nõuetele vastavus. Haldusmenetlused on kujunenud ennekõike kahe valdkonna töövahendiks – eelmisel aastal alustatud 573 haldusmenetlusest pooled oli pakendialaste nõuete ja neljandik jäätmekäitlusnõuete valdkonnast. Kolmandik keskkonnainspektsiooni haldusmenetlustest jõuab välja ettekirjutuseni, sunniraha rakendamiseni jõutakse viiel protsendil juhtudest.

Eelmisel aastal laekus inspektsioonile 5405 kaebust elanikelt, neist 5019 keskkonnainfo telefoni 1313 vahendusel. Kaebuste arv on samal tasemel eelneva aastaga, 2018. aastal olnud hüppeline tõus mullu enam ei jätkunud. Lõhnakaebusi oli 2009 ehk 37 protsenti teadete koguhulgast. Kuigi Tallinna ümbruse ja Ida-Virumaa välisõhu probleemid püsivad, on tuua näide ka muutusest paremuse poole. Lasnamäel Väo karjääris tegutsenud asfalditehas, mille kohta tuli kolme kuu jooksul 50 kaebust, lõpetas senises asukohas tegutsemise.

Keskkonnainspektsioon alustas eelmisel aastal 24 kriminaal-, 1201 väärteo- ja 573 haldusmenetlust.

Väärteomenetlused kolme järelevalve suuna lõikes: keskkonnakaitses 347 menetlust; looduskaitse 413 menetlust; kalakaitse – 441 menetlust.

Haldusmenetlusi alustas inspektsioon keskkonnakaitses 509, looduskaitses 57 ja kalakaitses 7.

24 kriminaalasjast on 14 seotud kalapüügiga; neli ebaseadusliku raiega; kaks kaitstava loodusobjekti kahjustamisega; üks keskkonna saastamisega; üks kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumisega ning kaks riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumisega.

Selguseta kuuluvusega püügivahendi äravõtmise protokolle koostas inspektsiooni 557; väärtegude eest määras trahve 925 kogusummas 405 040 eurot. Ettekirjutusi tehti mullu 197. Keskkonnakahjuga juhtumeid oli esialgsetel andmetel mullu 124 ja keskkonnakahju suurus oli esialgsetel andmetel kokku 362 900 eurot.

Ühelt poolt saab keskkonnainspektsiooni kiita tubli töö eest. Teisalt ei tee need arvud rõõmu,“ sõnas keskkonnaminister Rene Kokk. "Keskkonda puudutavate õigusrikkumiste arv on aastatuhande algusega võrreldes küll mitu korda vähenenud, ent püsib viimastel aastatel enam-vähem samal tasemel. Aastast aastasse tuleb inspektsioonil näha palju vaeva röövpüüdjate ning jäätmereeglitest üleastujate ohjeldamisega."

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes