21.11.2022 Esmaspäev

Üle Euroopa tähistatakse jäätmete vähendamise nädalat

Kuni 27. novembrini tähistatakse üleeuroopalist jäätmetekke vähendamise nädalat, mille fookuses on tänavu ringsed ja kestlikud tekstiilid.

Mida vähem inimesed tarbivad ja ostavad uusi asju, seda vähem kulub ressursse nende tootmiseks ja jäätmekäitluseks.
Mida vähem inimesed tarbivad ja ostavad uusi asju, seda vähem kulub ressursse nende tootmiseks ja jäätmekäitluseks. Foto: pixabay

Keskkonnaministeerium kutsub kampaaniaga inimesi üles mõtlema oma riiete ostuharjumustele ning eelistama taaskasutust.

Eesti inimesed viskavad igal aastal ära 17 kilogrammi riideid inimese kohta, millest 14 kilogrammi jõuab otse prügikasti. Suure osa sellest saaks annetada abivajajatele või viia teise ringi poodidele, et riided uue omaniku leiaks.

Maailmas sõidab iga sekund üks veoautotäis riideid prügimäele või põletusahju. Ainuüksi Euroopas visatakse neid igal aastal ära 5,8 miljonit tonni. „Tekstiilijäätmete probleemiga on hädas terve maailm. Inimesed ostavad riideid rohkem kui kunagi varem, aga neist tekkivate jäätmetega ei osata veel kuigi hästi toime tulla. Suures mahus tekstiilide ringlussevõtuks pole ka meil Eestis täna veel toimivaid lahendusi,“ ütles keskkonnaminister Madis Kallas.

Kuid veel suurem keskkonnakahju tekib hoopis riideid tootes. Moetööstus paiskab õhku ligikaudu 10 protsenti maailma iga-aastasest kasvuhoonegaasidest – seda on oluliselt rohkem kui rahvusvaheline lennundus ja merendus kokku.

Riiete tootmiseks kulub väga palju vett ja energiat ning taastumatuid varasid, näiteks naftat. Samal ajal muutub mood väga kiiresti ning kipume ka kergesti oma garderoobist tüdinema. Üha hoogsam riiete tootmine ja ostmine avaldab suurt koormust keskkonnale ning meie ökosüsteemidele,

selgitas keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais.

Kõige parem on riiete liigset tootmist vältida. Mida vähem inimesed tarbivad ja ostavad uusi asju, seda vähem kulub ressursse nende tootmiseks ja jäätmekäitluseks. Kui suudame oma liigseid ostusoove vaos hoida, aitame kaasa kliimamuutuste pidurdamisele.

Mõnikord on aga uue toote ostmine vältimatu. Kuid ka siis on võimalik teha keskkonnateadlikumaid valikuid, näiteks teise ringi poode eelistades. Valida tasub ajatu lõikega esemed, mis on valmistatud kvaliteetsest ja vastupidavast materjalist ning mille eluiga saab parandamisega veelgi pikendada. Rõivaid tehakse tihti sünteetilistest materjalidest, mille tootmiseks on vaja palju vett ja energiat ning mis lagunevad looduses aastakümneid. Kuni 35 protsenti keskkonnas leiduvast mikroplastist on sinna jõudnud just riiete kaudu. Seetõttu tuleks tarbimisel eelistada puuvilla, villa, lina, kanepit, bambust või muud looduslikku materjali. Inimesele ja keskkonnale ohutul viisil toodetud riided tunned ära toote sildil oleva ökomärgise järgi, milleks on näiteks Oeko-Tex.

Riiete ostmisel tasub ka jälgida, kus need on valmistatud. Kodumaiset tekstiilitoodangut eelistades on jalajälg kordi väiksem, samuti toetame nii ka kohalikku tööhõivet.

Katki läinud rõivale tasub aga parandamisega uus elu anda. Kui endal näpuosavust napib, saab vajalikku abi paranduskojast või tuttavalt. Riiete parandamisega säästad nii keskkonda kui rahakotti. 

Kui aga terved ja puhtad riided lihtsalt üle jäävad, on mõistlik need annetada abivajajatele või teise ringi poodidele. Milline kogumispunkt või paranduskoda sulle kõige lähemal asub, saab vaadata veebilehelt kuhuviia.ee.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!