"Meil on paar suuremat põhimaanteed ju üsna tihedalt liikluskaameratega kaetud ja meie maja ei ole küll kunagi võtnud seda kui riigieelarve täitmise võimalust," ütles Sauk intervjuus BNS-ile. "Rõhk on liiklusohutusel ja ma usun, et me oleme sellega [kaamerate paigaldamisega] päris palju saavutanud," lisas ta.
Tuleval aastal soetab amet juurde ka neli liikuvat kiiruskaamerat, mida tänavu koostöös siseministeeriumiga pilootprojekti raames katsetatakse. "Saame erinevates punktides ja lühema aja jooksul teostada ühelt poolt liikluskiiruse järelevalvet ja teiselt poolt kindlasti rõhutada liiklejatele ohutuse teemat," selgitas Sauk.
Liikuvate kaameratega ei hakka amet mõõtmisi varjatult teostama, vaid Sauki sõnul pannakse üles vastavad märgid. Pirita teel toimunud katsepäeval tuli välja, et üle poole inimestest sõidab tegelikult lubatust suurema sõidukiirusega, ka siis, kui kaamerat näha oli. Liikluskultuuri muutumine Eesti ühiskonnas on Sauki sõnul väga oluline. Kaamerate olemasolust tingitud distsiplineeritud liikluskäitumine on üks samm soovitud muutuste suunas.
Sellega haakub maanteeameti juhi sõnul ka küsimus lubatud sõidukiiruste suurendamise kohta. "Meie teed taluvad palju suuremat liikluskiirust, nad on projekteeritud suurematele liikluskiirustele, miks me ei saa seda lubada, on see, et inimesed ei täida kokkulepitud reegleid," rääkis Sauk.
"Kui me lubame 90 asemel sõita järgmisel aastal 100-ga, siis ei sõideta mitte 100-ga, vaid sõidetakse 110-ga või rohkemaga," sõnas ta.
