Kui kiiruskaamera seab üles kohalik omavalitsus, saaks omavalitsus endale ka poole trahvirahast. Ainsa omavalitsusena on kiiruskaameraid üles pannud Tallinn. Kuna praeguse seaduse järgi ei saa omavalitsus kiiruskaameraid pidada, anti need üle maanteeametile.
Siseministeeriumis valminud eelnõu järgi hakkaks politsei, maanteeamet ja omavalitsused kiiruskaamerate kasutamiseks koostööd tegema. Omavalitsuse ülesanne oleks seadmete ostmine ja haldamine, maanteeamet peaks tarvilikku andmekogu ja politsei teeks trahvi. Kusjuures poole trahvirahast saaks endale omavalitsus.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kõigist liiklusõnnetustest, kus inimene saab vigastada või surma, toimub 60 protsenti omavalitsuste teedel ja tänavatel.
Kuna liiklussagedus kasvab, ei ole liiklusjärelevalvel, mida ametnikud teevad varasemaga võrreldes samas mahus, enam samaväärset mõju – mida suurem liiklustihedus, seda vähemaid inimesi suudetakse sama ametnike arvuga mõjutada,
lisatakse seletuskirjas.
Maanteeamet on hinnanud, et kui nelja suuremasse linna panna kokku kümme kiiruskaamerat, väheneks liiklusõnnetustega kaasnev kahju umbes kolme miljoni euro võrra.
Sama eelnõuga soovib siseministeerium suurendada ka kiiruse ületamise eest tehtavaid trahve. Selle jaoks kergitatakse trahvi arvutamise aluseks olev ühik seniselt kolmelt eurolt viiele. Inimesele tähendab see, et maksimaalne kiiruskaameraga tehtav trahv tõuseks 190 eurolt 300 eurole.
"Aastate jooksul on elatustase oluliselt paranenud, mida näitab töötasu alammäära järjepidev kasv. Samal ajal on lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi määr püsinud muutumatuna alates kirjaliku hoiatusmenetluse kasutuselevõtmisest ning avaldab liiklusrikkujatele varasemast vähem mõju," märgitakse seletuskirjas.
